Eesti ettevõtjad: ebavõrdsus Lätis

„Peaminister soovis ennast rohujuure tasandil kurssi viia, millised on Lätis tegutsevate ettevõtjate igapäevased probleemid,“ põhjendas Eesti Kaubanduskoda Lätis tegevdirektor Hele Lõhmus, miks koja liikmed meie peaministriga päev enne tema riigivisiiti Lätti kohtusid. „Ettevõtjad tõid välja punktid, mida Ansip võiks mainida vestluses Läti peaministriga, kui ta kohtub temaga paari nädala pärast.“

Lõhmus ütles, et üheks suuremaks mureks on käibemaksu tagastus. „Lätis on käibemaksu tagastus teatud olukordades hulga keerulisem, kui see on Eestis,“ rääkis Lõhmus. „Käibemaksutagastused läbivad põhjaliku auditi ja vahel on käibemaksu lootusetu tagasi saada. Eestis sellist asja ei ole – kui on õigus käibemaksu tagasi saada, siis see ka tagastatakse.“

Lõhmuse sõnul tuli kohtumisel jutuks ka näiteks see, et Euroopa Liidus välja antud sertifikaate ja dokumente osaliselt Lätis ei tunnistata. Samuti kurdeti liiga kõrge maksukoormuse, bürokraatia vohamise, ebaausa konkurentsi jm üle.

„Jõudsime järeldusele, et neil, kes töötavad jaekaubanduses ja kes ei pea kokku puutuma riigistruktuuridega, olulisi probleeme ei ole,“ lausus Lõhmus. „Aga näiteks transpordi- või energeetikavallas töötavatel ettevõtetel, kui nad peavad riigisektoriga suhtlema, tekib olukordi, mis vajaksid sekkumist.“

Lõhmus lisas, et nad vormistavad ettevõtjate mured ja ettepanekud memoks. „Me lihvime veel teksti, aga lähema kahe nädala jooksul saab peaminister Ansip kätte lõppversiooni,“ lubas Lõhmus.

Lõhmuse andmeil kohtus Eesti Kaubanduskoda Lätis meie peaministriga esimest korda eelmise aasta juunikuus Eesti-Läti koostööprojekti raames. „Seekordses kohtumises ei olnud midagi erakordset, tegemist oli igapäevase, äridiplomaatiasse puutuva üritusega,“ lisas ta.

Eesti Kaubanduskoda Lätis juhatuse liikme, SIA Euronics Latvia jaekaubandusjuht Margit Laanjärv ütles, et nende hääl on juba kostmas tunduvalt kaugemale ja see on väga suur edasiminek.

„Kui omal ajal kohtusid Lätis tegutsevad ettevõtjad kuskil kellegi juures ja rääkisid oma muredest, siis oli see kui hüüdja hääl kõrbes,“ näitlikustas Laanjärv. „Vahepeal jõudis meie hääl läbi kaubanduskoja valitsuskoridoridesse ja täna võin ma öelda, et meie hääl on jõudnud koridorist ka juba kabinetti.“