Tagamata euro on määratud hukule?

Alyona Stadnik, Kaisa Gabral 31. august 2011, 07:03

ASi Tavid juhi Alar Tammingu hinnangul on hukule määratud iga rahasüsteem, mis põhineb paberrahal ja on tagamata. Sama kehtib euro kohta.

„Kulla puhul on tegemist inflatsioonikindla ja poliitikutest sõltumatu rahaga, kuigi inimesi üritatakse vastupidises veenda,“ selgitas Tamming eile aripaev.ee lugejate küsimustele vastates. „Läbi ajaloo on kõik paberrahal põhinevad ja tagamata rahasüsteemid lõpetanud ajaloo prügikastis. Sama saatus ootab ka eurot.“

Kommentaarid:

Kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa:

Mind teeb ettevaatlikuks see, kui üks asi, nagu kuld, on lühikese perioodi jooksul kordi kallinenud. See ei ole normaalne, see on ikkagi maavara. Kinnisvara väärtusest ja Eesti kinnisvarast rääkides ei saa see nulli kukkuda - inimestel on ikka peavarju tarvis ning kohta, kus askeldada. Inimeste arv maailmas kasvab ning nad tarbivad. Mööda ei pane, kui panustada toiduainetööstusele ja ketile. Kõik muud asjad on kaheldavad.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing:

Vastaksin sellele Warren Buffettilt laenatud tsitaadiga. Kulla hinda tuleb võrrelda millegagi, mis ei ole raha. Ja siis mõelda, kas see võrdlus annab tulemuseks midagi mõistlikku või mitte.

Kogu maailmas kõigi aegade jooksul kaevandatud kulla mass on umbes 165 tuhat tonni ehk särav kuup mõõtudega ca 20x20x20m, mille väärtus tänastes hindades oleks umbes 6,6 triljonit eurot ehk 9,5 triljonit dollarit. Buffett võrdles seda väärtust näiteks kogu USA põllumajandusliku maa väärtusega - umbes 2,5 triljonit dollarit ja pool USA kogupindalast.

Buffetti sõnul, kui tal oleks valida, kas võtta ja silitada mõttetut kuupi või omada poolt USA territooriumist, mis on haritud põllumajandusmaa ning osta sinna juurde 10 ExxonMobilit, jääks veel tublisti raha üle ja ta eelistaks pigem omada neid maid ja ettevõtteid.

Ma jätaks Tammingule tema kullast kuubi ja võtaks Buffetti sarnaselt selle asemel 9,5 triljoni dollari eest pool USAd, 10 ExxonMobilit, 20 Gazpromi ja ehk siis ülejäänud poole triljoni dollari eest kulla asemel hõbedat, sest sellel on rohkem tööstuslikku väärtust ja rakendust kui kullal.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. September 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing