Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagamata euro on määratud hukule?

    ASi Tavid juhi Alar Tammingu hinnangul on hukule määratud iga rahasüsteem, mis põhineb paberrahal ja on tagamata. Sama kehtib euro kohta.

    „Kulla puhul on tegemist inflatsioonikindla ja poliitikutest sõltumatu rahaga, kuigi inimesi üritatakse vastupidises veenda,“ selgitas Tamming eile aripaev.ee lugejate küsimustele vastates. „Läbi ajaloo on kõik paberrahal põhinevad ja tagamata rahasüsteemid lõpetanud ajaloo prügikastis. Sama saatus ootab ka eurot.“
    Kommentaarid:
    Kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa:
    Mind teeb ettevaatlikuks see, kui üks asi, nagu kuld, on lühikese perioodi jooksul kordi kallinenud. See ei ole normaalne, see on ikkagi maavara. Kinnisvara väärtusest ja Eesti kinnisvarast rääkides ei saa see nulli kukkuda - inimestel on ikka peavarju tarvis ning kohta, kus askeldada. Inimeste arv maailmas kasvab ning nad tarbivad. Mööda ei pane, kui panustada toiduainetööstusele ja ketile. Kõik muud asjad on kaheldavad.
    SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing:
    Vastaksin sellele Warren Buffettilt laenatud tsitaadiga. Kulla hinda tuleb võrrelda millegagi, mis ei ole raha. Ja siis mõelda, kas see võrdlus annab tulemuseks midagi mõistlikku või mitte.
    Kogu maailmas kõigi aegade jooksul kaevandatud kulla mass on umbes 165 tuhat tonni ehk särav kuup mõõtudega ca 20x20x20m, mille väärtus tänastes hindades oleks umbes 6,6 triljonit eurot ehk 9,5 triljonit dollarit. Buffett võrdles seda väärtust näiteks kogu USA põllumajandusliku maa väärtusega - umbes 2,5 triljonit dollarit ja pool USA kogupindalast.
    Buffetti sõnul, kui tal oleks valida, kas võtta ja silitada mõttetut kuupi või omada poolt USA territooriumist, mis on haritud põllumajandusmaa ning osta sinna juurde 10 ExxonMobilit, jääks veel tublisti raha üle ja ta eelistaks pigem omada neid maid ja ettevõtteid.
    Ma jätaks Tammingule tema kullast kuubi ja võtaks Buffetti sarnaselt selle asemel 9,5 triljoni dollari eest pool USAd, 10 ExxonMobilit, 20 Gazpromi ja ehk siis ülejäänud poole triljoni dollari eest kulla asemel hõbedat, sest sellel on rohkem tööstuslikku väärtust ja rakendust kui kullal.
     
     
    Autor: Alyona Stadnik, Kaisa Gabral
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.