Koondamine edu saavutamise nimel

2694 töötajaga Eesti Postis pole tänavu toimunud ühtki kollektiivset koondamist, kuigi tänavu on töötukassast saanud koondamishüvitist 118 inimest, tunnistas ettevõtte juhatuse esimees Ahti Kallaste. "Koondamised toimusid ettevõttes kogu 2011. aasta jooksul ning puudutasid peamiselt klienditeenindajaid, postitöötlejaid, kirjakandjaid ning koristajaid. Peamine põhjus on olnud sama mis ka eelnevatel aastatel - postitöö ümberkorraldamine ja töömahtude vähenemine," selgitas Kallaste lisades, et Eesti Post vaatab pidevalt tööprotsesse ümber, automatiseerib ning optimeerib neid.

Pere AS personalijuht Monika Jurs märkis, et 49 töötaja koondamine oli seotud Pärnu osakonna töö ümberkorraldamisega. Tellimused olid vähenenud ja nii Pärnu kui Tartu osakonnad töötasid n-ö pooles vinnas, mitte täiskoormusel. "Siis otsustasime tootmist efektiivsemaks muuta, investeerisime natuke Tartu tootmisse ja tõime kondiitritooted Tartusse üle. Pärnusse jäi alles vaid kama ja teiste pulbrite tootmine," selgitas Jurs lisades, et koondati põhimõtteliselt pagareid, kuid nad kandsid natuke spetsiifilisemaid ametinimetusi.

Elioni personaliteenuste grupijuht Merike Uusma nimetas 27 inimese koondamise põhjuseks eelkõige uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja ettevõttesisese töökorralduse efektiivsemaks muutmist. "Uued tehnoloogiad toovad endaga paratamatult kaasa mõningate töökohtade kadumise ja see on olnud ka peamine koondamiste põhjus. Elioni ja Microlinki ühinemise käigus tekkis samuti olukordi, kus mõningad töökohad olid dubleeritud ja need koondati," täpsustas Uusma.

Kalev Chocolate Factory juht Kaido Kaare ütles, et maiustustetootja koondas tänavu 29 inimest tootmise efektiivsusprogrammi tulemusena. "Koondasime inimesed järk-järgult, kõigil tasemetel, juhtidest liinitöölisteni välja," selgitas Kaare. Praeguseks on Kalev ümberkorraldustega plaanitud efektiivsuse saavutanud ning koondamised selja taga.

Taimi ja aiatarvikuid müüva ASi Ceres juhatuse esimees Enn Tampere selgitas 17 inimese koondamist tänavu kevadel 2010. aasta suure kahjumiga. "Juhatus ei näinud variante, kuidas tegevust kasumlikuks muuta. Meie põhiturg oli Eesti ja nõudlus istikute järele vähenes. Lisaks hakkasid ehitusettevõtted ise haljastustöid tegema. Tõusis ka kasvuhoonete kütmiseks kasutatud gaasi hind," loetles Tampere põhjusi, mis tootmise lõpetamiseni viisid.

Kõigi töötajate koondamine ei tähenda siiski ettevõtte likvideerimist, täpsustas Tampere. "Sellisel suurel aktsiaseltsil ei olnud mõtet, tegevus käib aga edasi," märkis ta. Kuna maa kuulub Ceres Kinnisvarale ja ka muu vara on endiselt olemas, kasutab Ceres nüüd Tampere sõnul istikute kasvatamiseks ja müügiks operaatorfirmasid.