Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taastuvenergia tasud alanevad
Majandusministeerium, taastuvenergia koda ja taastuvenergia tootjad jõudsid kokkuleppele taastuvenergia tasu määrade osas. Lepe tähendab tarbijatele 263 miljoni eurost säästu.
„Praeguse süsteemiga võrreldes väheneb taastuvenergia ja koostootmise tasu 24 protsenti, mis keskmise tarbija jaoks tähendab 2,1protsendilist säästu,“ kommenteeris majandusminister Juhan Parts.
Kui praeguse toetuse kohaselt oleks taastuvenergia kulu tarbijatele aastatel 2013-2020 arvestuslikult 838 miljonit eurot, siis ministeeriumi andmetel jääb see uuendatud toetusskeemiga ca 575 miljoni euro juurde. Tarbijatele tähendab see seitsme aastaga kokkuhoidu 263 miljonit eurot.
Uus toetusskeem puudutab ka juba rajatud või rajamisel taastuvelektri tootjaid, kellele laienevad lisagarantiid.
„Tahan rõhutada, et taastuvenergia investeeringuid koheldakse ühtmoodi ning liigkasumid hoiab ära toetuse seotus elektri turuhinnaga,” ütles Parts. „See tähendab, et kui turuhind kasvab, siis taastuvenergia tasu arvel väheneb. See on avaneval elektriturul tarbijatele hea kaitse.“
Toetust makstakse alates tootmise alustamisest 12 aastat.
Toetuste maksimummäärad uue kokkuleppe järgi:- Kõikide tuuleparkide piirhind 93 €/MWh- Biomassil koostootmisjaamade piirhind 93 €/MWh- Tõhus koostootmine 72 €/MWh (turvas, prügi, gaas)
„Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti,” ütles majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar. „Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.”
Ministeeriumi teatel leiti läbirääkimistel tootjatega pooli rahuldav lahendus ka taastuvelektri tootmise toetamisele suurtes elektrijaamades, kus lisaks elektrile toodetakse ka kaugküttesoojust. Üle 50 MW tootmisseadmetes kasutatava biomassi eest on aastani 2020 võimalik saada taastuvenergia toetust aastas summaarselt 375 GWh ulatuses ja toetus on seotud CO2 kvoodi hinnaga.
„Sel viisil tagatakse Eesti elektritarbijatele taastuvenergia tootmine vähima kuluga, kuna kriteeriumitele vastavas Balti elektrijaama 11 energiaplokis on taastuvelektri tootmine konkurentsitult odavaim praegu teadaolev taastuvelektri tootmise viis,” ütles Tatar. „Samas tähendab toetuse sidumine CO2 kvoodi hinnaga, et Balti Elektrijaama 11 energiaplokile makstav toetuse summa väheneb järgmisest aastast 20,13 miljonilt eurolt 9,8 miljoni euroni, mis annab ühtlasi ka suurima kokkuhoiu.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.