Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saarlased tahavad konverentsikeskust

    Ettevõtja Tullio Liblik ja Saare maavanem Kaido Kaasik soovivad, et osaliselt EASi rahastatav ja kümneid miljoneid maksev konverentsikeskus ehitataks Tallinna asemel Saaremaale.

    "Palju sõltub sellest, kui palju me jõuame teha lobby-tööd ja selgitada, et Saaremaa on ainuõige koht, kus see keskus võib anda juurde sellist lisandväärtust, mida ta Tallinnale juurde anda ei suuda," selgitas maavanem Kaasik, kelle sõnul on konkurente veel teisigi, näiteks Pärnu ja Tartu.
    Eesti Konverentsibüroo juht Kadri Karu ütles Saarte Häälele, et Tallinna kasuks räägivad Eesti parim lennuühendus ja hotellikohtade arv, samas selgub keskuse lõplik asukoht pärast lisaanalüüse, kus vähetähtis pole ka võimalike erainvestorite huvi, sest konverentsikeskuse umbes 65 miljoni euro suurusest eelarvest katab EAS vaid ca 20 miljonit.
    "Kasum selles äris tuleb seotud tegevustest, mujal maailmas on konverentsikeskusega sama katuse all hotelle, kasiinosid, kaubanduspindasid,” selgitas Karu ning lisas, et keskus peaks olema esinduslik ja multifunktsionaalne ehitis, et seal saaks korraldada messe, konverentse, kontserte, teatrietendusi ja spordivõistlusi.
    Tullio Libliku hinnangul toidaks korralikult toimiv keskus kõiki ettevõtlikke Saaremaa inimesi – põllumehi, käsitöölisi, hotelli-, restorani-, baaripidajaid – ning ta ise on valmis keskuse rajamisse investeerima.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teatas veebruari keskel plaanist rajada Eestisse suur konverentsikeskus. Taolise keskuse olemasolu võib EASi juhatuse liikme Martin Hirvoja sõnul tuua Eestisse 50 uut sündmust, 18 000 delegaati, 62 000 ööbimist ja vähemalt 15 miljonit eurot tulu aastas, lisaks üle 400 uue töökoha.
    EASi tellitud konverentsiturismi uuring hindas keskuse parimaks asukohaks Tallinna kesklinnas näiteks Ülemiste City, Linnahalli või Noblessneri ja Lennusadama vahelist ala. Uuringu järeldusena soovitatakse ehitada konverentsi- ja messikeskus 5000 ruutmeetri plenaarsaali, lisaruumide ja 5000 ruutmeetri messipinnaga.
    Eesti Konverentsibüroo andmeil jääb Eestisse igal aastal tulemata ligi 10 000-15 000 konverentsituristi seetõttu, et meil pole sobivaid ruume või lennuühendusi siia pääsemiseks. Samuti on konverentsibüroo tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest, mis võiksid Eestisse tulla.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Toornafta hind jätkab aprilli tippudest taandumist
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Tugev konkurents süvendas Omniva kahjumit
Omniva müügitulu oli tänavu esimeses kvartalis kokku 31,9 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3 protsendi võrra suurem.
Omniva müügitulu oli tänavu esimeses kvartalis kokku 31,9 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3 protsendi võrra suurem.
Kuine hinnatõus sai vunki juurde
Tarbijahindade aastane kasv aeglustus aprillis 3,27 protsendi tasemele, näitab statistikaameti kiirhinnang.
Tarbijahindade aastane kasv aeglustus aprillis 3,27 protsendi tasemele, näitab statistikaameti kiirhinnang.