Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Panga mõju EKPs väheneb
Leedu ühinemine eurotsooniga võib Eesti Panga juhilt Ardo Hansonilt uuest aastast Euroopa Kekspanga nõukogust hääleõiguse võtta.
Järgmise aasta jaanuarist saab Leedust 19. eurotsooni riik. Euroalaga liitumine garanteerib Leedu keskpanga esimehele Vitas Vasiliauskasele koha Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogus. Kuna sellega ületab EKP nõukogu liikmete arv Euroopa Lepingus ettenähtud koguse, jääb uuest aastast neli liiget hääleõiguseta, kirjutab Financial Times. Liikmed saavad endiselt koosistumistel osaleda ja kaasa rääkida, kuid mitte hääletada.
Financial Timesi järgi otsustatakse sagedus, kui tihti saavad keskpankade juhid hääletusel osaleda, riikide majanduste SKPst ja üleüldisest pangavarade mahu suurusest lähtudes. Neid aspekte arvestades võib Eesti Panga juht Ardo Hansson uuest aastast EKP nõukogus hääletamise õigust oluliselt kaotada.
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk märkis, et Hansson siiski hääletamisõigust ei kaota. "Leedu liitumisega muutub Euroopa Keskpanga nõukogus hääletamiskord, mille tulemusel kõikide euroala riikide keskpanga presidendid iga kord hääletada ei saa, vaid hääletamisõigus muutub roteeruvaks," ütles ta.
Ardo Hansson on varasemalt ajakirjanduses öelnud, et Euroopa Keskpanga nõukogus sõltub liikmete mõju sellest, kuivõrd hästi panustatakse diskussiooni ja kuivõrd konstruktiivseid ettepanekuid tehakse.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.