Nigeeria trumpas Eesti üle

Harry Tuul 10. juuli 2014, 13:20

Ajal, kui Eestis käib majandusminister Urve Palo juhtimisel koos töögrupp, kes arutab, kuidas sularaha kättesaadavust säilitada, otsustas Nigeeria soodustada sularahast loobumist.

Nimelt hakkas Nigeeria keskpank 1. juulil ellu viima sularahavaba poliitikat riigi 36 osariigis. Sammu eesmärgiks on sularahatehingute kahandamine elektrooniliste maksesüsteemide nagu müügiterminalide, pangaautomaatide ja internetipanganduse kasuks, vahendas Forte.

Muu hulgas kehtestatakse uue poliitika raames sularaha-väljamaksete ülempiiriks 500 000 nairat (2260 eurot) eraisikutele ja kolm miljonit nairat (13 554 eurot) ettevõtete kontodele. Samuti näeb poliitika ette, et pangaklientidel pole kogu riigis teenindussaalides võimalik lunastada kolmandate isikute väljastatud tšekke suurematele summadele kui 150 000 nairat (678 eurot).

Kaugele ette sularahavabaduse poole on trüginud aastal 1661 maailmas esimesena paberkupüüri kasutusele võtnud Rootsi. Nii käivitus seal mullu projekt, kus isegi nn kodutute ajakirja müüvad kodutud aktsepteerivad kaardimakseid. Üks sularahavaba Rootsi projekti eestvedajaid on Abba asutajalige Björn Ulvaeus, kelle hinnangul peaks Rootsist saama esimene sularahavaba riik maailmas.

Nii ongi sularahatehingud kahanenud alla 3 protsendi kogu majandustegevusest, samas kui euroalal on see ligi 10% ja USAs 7% lähedal.

Eesti hoiab vanast kinni

Eestis seevastu arutatakse, kuidas sularaha kättesaadavust säilitada. Nimelt on majandus- ja taristuminister Urve Palo algatusel kokkukutsutud pangateenuste kättesaadavusega tegelev töögrupp, kuhu lisaks ministeeriumile kuuluvad ka pangaliidu, Eesti Panga, Swedbanki, SEB Panga, tarbijakaitseameti, konkurentsiameti, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Posti esindajad. Grupi kokkukutsumise ajendiks ja peamiseks arutlusteemaks on sularaha kättesaadavus.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve kirjutas mullu Äripäevas, et TSN Emori Eesti leibkondade maksekäitumise hiljutise uuringu kohaselt kasutab endiselt ainult sularaha 12% elanikest (ainult või enamasti pangakaarti kasutab 68%).

„Sularaha on väga või isegi vältimatult vajalik väiksemas asulas ja maapiirkonnas, kus elektrooniliste pangateenuste kättesaadavus on piiratum (vähe pangakontoreid, vähene harjumus või oskus internetipanka kasutada) ning igapäeva ostude eest tulebki sageli tasuda vaid sularahas. Samuti ei tohiks alahinnata sularaha osatähtsust kodumajapidamiste säästudes. Samamoodi on see ka paljudes teistes Euroopa riikides, mitte ainult Eestis,“ kirjutas Roosve.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. July 2014, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing