"Autorollo tühjendati meie silme all"

16. juuli 2014, 12:41

Autorollo võlausaldaja, OÜ Port One omanik Teet Järvekülg selgitas Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti, et Autorollo tühjendati tema silme all ning tallegi pakuti võimalust selles osaleda.

"Muu hulgas tehti Port One'le 2010. aasta mai lõpus ettepanek osaleda vara ettevõttest väljaviimises, et oma raha kätte saada - Port One sellega nõus ei olnud," ütles Järvekülg.

Port One tegeleb Järvekülje sõnul Autorollo hagiga seepärast, et Autorollo tühjendati võlausaldajate silme all, sellesse on segatud kriminaalsed dokumendivõltsimised, elukutselised tankistid, nn professionaalne saneerimine, varade kantimine, viited rahapesule, umbisikuline sularahaautomaadi “jooks”, ministri maja jne.

Järgneb Delovõje Vedomosti ajakirjaniku Anastasija Tido intervjuu Teet Järveküljega (intervjuu toimus kirjalikult).

Hiljuti väitis Väino Pentus, et kulutas Autorollo kassast laenatud raha vanematekodu taastamisele Pääskülas. Kas uurisite välja, on see maja taastatud? Kui palju läks taastamine maksma ja millal see tehti? Kuhu võisid veel reaalselt need vahendid minna? Kas võrdlesite Autorollo kulusid ja loo osapoolte tulusid/kulusid?
Kahjuks puuduvad meil võimalused Pääsküla maja kunagise seisundi kontrollimiseks, kuid meile tundub Väino Pentuse pärast kohtuistungit muudetud jutt raha selle maja remondiks minekust eriti ebatõenäoline. Kohtule ütles Pentus selgelt, et Autorollost võetud raha läks tütre Viimsi maja peale.
Pentus ütles 2012. aasta sügisel (enne tema tütre vastu esitatud hagi) Autorollo pankrotikohtunikule vande all selgitusi andes, et ei tea, kes juhtis ettevõtet tema haiglasoleku ajal. Tsiviilasjas aga teatas vande all, et tegi seda ise, kasutades selleks infoedastajaid Rain Rosimannust ja Keit Pentus-Rosimannust.
Ka hilisemates selgitustes kohtule on Väino Pentus jäänud korduvalt vahele otsese valetamisega.
Meie jaoks on täna dokumentidega katmata umbes 223 000 euro sularaha väljavõtmine pangast. Kui keegi asus kassa korrastamiseks laenulepinguid tekitama, oli tal ilmselt kindel soov varjata raha väljavõtmise tegelikke põhjusi. Jutt “pimeda” raha autojuhtidele maksmisest on valeks osutunud.

Mis eesmärgiga võeti Autorollole tagatisega laenu ja pärast tehti ettevõte tühjaks? Kas loo osapoolte isikliku kasumi saamiseks või on ka muid oletusi selle kohta?
Autorollole võeti laen selleks, et osta teise ettevõtte varad ja äritegevus. See, et selle ettevõtte väärtus ülikõrgeks hinnati, on täiesti arusaamatu. Laenuvõtjal pidi olema tegelikkusest oluliselt erinev, ilustatud arusaamine, tagasimaksmisest samuti. Isegi Swedbankile laenu mitte tagasi makstes oleks olnud Autorollot selliselt majandades väga raske hakkama saada.
Küll aga poleks igapäevase sularaha minematassimiseta see ettevõte sisuliselt koheselt pankrotis olnud (on tuvastatud, et Autorollo oli kindlasti pankrotis juba 2009. aasta alguseks). Ärilisest seisukohast puudus vajadus pidevaks sellises mahus sularaha väljavõtuks.

Äripäev kirjutas 2012. aastal: „Erinevad dokumendid näitavad, et Autorollo varatuks tegemisele aitas kaasa mõjukas sõpruskond, kuhu kuuluvad võimuparteide Reformierakonna ja IRLi liikmed ja nende parteide rahastajad. Skeemide ühe võtmefirma Kiili Autoveod omanik Valjo Liivamägi on IRLi liige ja rahaliselt toetanud ka Res Publicat. Liivamäel on ärisidemed IRLi Res Publica tiiba kuuluva mõjuka Toomas Tautsiga, kelle firma osales samuti tehingus Autorolloga.“ Kas sellest võib järeldada, et leidis aset parteivandenõu ja raha viidi Autorollost välja mitte kostjate isiklike, vaid parteide vajaduste rahuldamiseks?
Parteilise jälje otsimisega me ei tegele – lihtsalt mõned inimesed on seotud Rain Rosimannusega. Raske on uskuda, et OÜ Autovaal (Toomas Tauts) andis Väino Pentuse lubaduste peale Autorollole 600 000 või (nende endi andmetel!) 500 000 krooni laenu. Teised jällegi (Valjo Liivamägi, Ole Loigu) on seotud advokaat Siim Roodega. Roode omakorda on seotud Rosimannusega ühiste ettevõtmiste kaudu, kuigi vande all ütlusi andes Roode seda "pisiasja” ei mäletanud.
Teoreetiliselt ei saa välistada, et Autorollost viidi raha ka parteikassasse, kuid meil puudub võimekus selliste seoste tuvastamiseks.

Kuidas Teie arvates võib seletada, et Swedbank andis suuremate perspektiivideta nõrgale autoettevõttele KredExi käendusel laenu? Kas Väino Pentusel oli selliseid võimalusi või seda korraldasid Keit Pentus ja Rain Rosimannus? Kui jah, siis miks suhtus pank nii rahulikult nende vahendite kaotusse ja KredEx loovutas nõuded märgatavalt alla nominaalhinna - olgem ausad, praktiliselt tasuta?
Autorollo poleks saanud Swedbankilt laenu, kui KredEx poleks seda garanteerinud.
Selle garantii väljaandmine on minu kui ettevõtja jaoks kummaline, samuti nagu ostja poolt aktsepteeritud üüratu hind. Väino Pentus poleks minu hinnangul suutnud sellist projekti ei alustada ega ka lõpetada. Esitasime kohtule ka tõendid, mis näitavad Rain Rosimannuse osa laenu saamisel, kuid hilise esitamise tõttu neid kahjuks vastu ei võetud.
Põhiline kaotaja Autorollole antud laenuga oli KredEx (u 5,1 miljonit krooni), kes garantii Swedbankile välja maksis. Kogu pesast moodustavad KredExi, Swedbanki (u 3 miljonit krooni), Port One'i (u 1,77 miljonit krooni) ja Nordea Panga (u 1,77 miljonit krooni) nõuded ligi 95%.
Pean oluliseks selgitada, et Port One'ile jäi Autorollo võlgu juba 2010. aasta kevadel ja sellest ajast oleme selle võlgnevuse sissenõudmisega tegelenud. Port One esitas mais 2010 Autorollo vastu pankrotiavalduse, millele vaieldi vastu muuhulgas väitega, et Autorollo on tegutsev ettevõte (see oli aga vale).
Muu hulgas tehti Port One'le 2010. aasta mai lõpus ettepanek osaleda vara ettevõttest väljaviimises, et oma raha kätte saada - Port One sellega nõus ei olnud.
Kuna pankrotiprotsess oli raugemas (teistel põhilistel võlausaldajatel puudus huvi sellesse protsessi raha paigutada), siis ostis Port One ise ja oma partneri kaudu üles nii KredExi, Swedbanki kui ka Nordea Panga nõude. Otsene kulu nõuete ostmiseks oli 8500 eurot. Müüjatele oli see tehing mõistlik - tegelikult pidasid nad neid nõudeid perspektiivituteks. Port One'i seisukohalt aga saavutasime olukorra, kus oli võimalik asuda koos pankrotihalduriga asjaga süvitsi tegelema.

Kes ja milleks otsustas Lextali advokaadid palgata? Autorollo pankrotihalduril Martin Krupil on oma õigusbüroo, Lextal on päris kallis. Kas Cavere Õigusbüroo ei saaks hakkama oma juristidega? Või see oli hoopis pankrotihalduri soov Lextal appi palgata? Kuidas kavatsetakse advokaatide teenust? eest maksta, kui pankrotipesa on tühi?
Lextali palkamine oli võlausaldajate initsiatiiv. Omades ettekujutust sellest, mis Autorollos oli toimunud ja kes sellega seotud on, pidime valima büroo, kes suudaks tagada suurema inimressursi kaasamise ning omaks kogemusi keerulistes protsessides. Pankrotiprotsessi finantseerivad võlausaldajad.
Port One tegeleb asjaga sellepärast, et meie silme all tühjendati ettevõte, sellesse on segatud kriminaalsed dokumendivõltsimised, elukutselised tankistid, nn professionaalne saneerimine, varade kantimine, viited rahapesule, umbisikuline sularahaautomaadi “jooks”, ministri maja jne.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. July 2014, 14:36
Otsi:

Ava täpsem otsing