Kaduma läks Pärnu linna jagu töötajaid

Marta Jaakson, Harry Tuul 18. august 2014, 18:14

Statistikaameti andmeil on viimase viie aasta jooksul Eesti tööealisest elanikkonnast kadunud pea terve Pärnu linna jagu inimesi, ühtekokku enam kui 37 000 inimest.

Amet teatas eelmisel nädalal, et kuigi tööpuudus on vähenenud, siis rööbiti on jõuliselt vähenenud tööealine elanikkond, mis paneb ettevõtjad kukalt kratsima ning tegevust aina enam automatiseerima.

„Meil on täna ülikeeruline leida inimesi, kes oleksid nõus tulema ja ka pikemaks ajaks tööle jääma,“ lausus Kalev AS juht Kaido Kaare. Ta lisas, et tööjõudu on vaja erinevates tootmise lõikudes, aga väga keeruline on leida inimesi, kes ka tööle jääksid. Tööjõupuudus suurenes Kaare sõnul stabiilselt just käesoleva aasta jooksul.

Kõige paremini peegeldub see jõuluhooaja kaupade ettevalmistamisel, kui Kalevil on vaja täiendavat tööjõudu igal aastal ning Kaare sõnul oli mullu töötajaid lihtsam leida kui tänavu. "Tööd pakkuda oleks ja inimestel ka huvi oleks, aga kas siis ei ole see tööjõu turg täna õige või mingisugused mõjurid on, et püsivat tööjõudu on raske leida," nentis Kaare.

Kõige keerulisem on Kaare sõnul leida töötajaid öistesse vahetustesse, kuigi üldjuhul makstakse öisele vahetusele rohkem palka. Tööotsijad on ette heitnud ka asukohta, mis jääb Tallinnast välja, kuigi Kalev pakub oma töötajatele ka transporti. Tööotsijad soovivad Kaare sõnul lihtsat tööd, päevasel ajal ja suurt töötasu.

Ka kaubanduses suur probleem. ASi Prisma Peremarket juhi Janne Lihavaineni sõnul on suurim takistus värbamisel eelkõige kaubandussektori põhjendamatult kehv maine tööandjana. Lihavainen nentis, et viimasel ajal on töötajate leidmine muutunud veel keerulisemaks. Tema sõnul on tööjõu vähenemise tõttu Prismas juba pikemat aega tegeletud ettevõtte tööprotsesside lihvimise ja efektiivsemaks muutmisega. Seda eeskätt kaupluse selles osas, mida kliendid ei näe.

Töötajate puudus vaevab ka finantssektorit. Tõsi, värbamist selles valdkonnas peab Nordea panga vastutav personalijuhtimise partner Jaana Pedras nii ehk naa mõnevõrra keerulisemaks, kuna sobiva kogemuse ja kompetentsiga inimesi leidub tööturul vähe. "Finantssektoris töötamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida tihtilugu omandatakse alles tegeliku töökogemuse käigus," ütles ta.

Inimpõud sunnib tegevust automatiseerima. Prisma on teinud investeeringuid, mis küll töökäte vähenemist tulevikus ei kompenseeri, ent mingil määral leevendavad. Näiteks on tänaseks kõikides Tallinna Prismades iseteeninduskassad, kus kliendid saavad ise oma ostu sooritada ja kauba eest tasuda.

Ka Kalevi juhi Kaido Kaare hinnangul tuleb elanikkonna vananemisel ja vähenemisel töid aina rohkem automatiseerida, kuid mitte ainult. Tööealise elanikkonna vähenemise murele pakkus Kaare lahenduseks ka pensioniea tõstmist. "Meie ja meie lapsed peavad tulevikus ilmselt kauem töötama, et seda riiki üleval pidada ja ilmselt ka endale elatist teenida," nentis ta.

Tööjõud vaid kahaneb. Eelmise nädala lõpus teatas statistikaamet, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse. Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina on veendunud, et tööhõive vähenemine jätkub. Tema hinnangul on selle taga ühest küljest negatiivne rändesaldo, negatiivne loomulik iive, kuid ka ettevõtete püüdlused ohjeldada oma tööjõukulude kasvu ning muuta tootmist efektiivsemaks. "Ettevõtted on võtnud tööle üha vähem uusi töötajaid. Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes," märkis ta.

Seevastu rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on statistilise hõive languse üks põhjusi eelmise aasta teises kvartalis mõõdetud üllatuslikult suur hõive lisandumine, mis nüüd välja taandub. Ta märkis, et seda versiooni kinnitab ka palgasaajate arvu suurenemine teises kvartalis maksu- ja tolliameti andmetel.

"Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud," selgitas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Tema hinnangul on kohanemine ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistikaameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.

KOMMENTAAR

Pidev tööjõupuudus
Valdo Kalm, EMT ASi juht ja tööandjate keskliidu aseesimees

Tööjõupuudus on sektoriti kindlasti erinev. IT-sektor tunnetab heade spetsialistide puudust pidevalt. Positiivse küljena võib öelda, et võib-olla mõnel sektoril läheb niivõrd hästi, et lihtsalt ei jätku spetsialiste. Negatiivse poolena, miks tööjõudu ei jätku, tuleb otsida põhjuseid haridusest. Ma arvan, et on kadunud balanss kõrg- ja kutsehariduse vahel ning reaal- ja humanitaaralade vahel. Kolmandaks oluliseks punktiks on kõrged tööjõumaksud.

Sellest on rääkinud pikalt nii tööandjad kui tööandjate keskliit ja teised katusorganisatsioonid. Ma usun, see on mõjutanud investorite otsuseid. Me peame aru saama, et maailm muutub kiiremini, tehnoloogia toob uuendusi. Paindlik tööjõuturg, mis ei ole kammitsetud, on hästi oluline. See annab ettevõtetele võimaluse valida tööjõudu ja paindlik turg vähendab ka tööpuudust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. August 2014, 08:09
Otsi:

Ava täpsem otsing