Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gaselli ärihoog püsib Soome rebastel

20. oktoober 2014, 15:45
Gaselli TOPi jõudnud ettevõtte Esträv Grupp omanik Bruno Jakobi pakub Soome rebasefarmidele teenustöid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141020/NEWS/141029971/AR/0/AR-141029971.jpg

Endises rannarootslaste kogukonnas Noarootsis üles kasvanud Bruno Jakobi viis kunagine juhutöö rannarootslaste kogukonda Soome ja nüüd osutab tema firma sealsetele rebasefarmidele teenustööd.

Karusnahkade esmatöötlust tegev OÜ Esträv Grupp on Soome karusnahafarmerite silmis väga heas kirjas. Firma teeb allhanget umbes 80 rebasefarmile. Tänavu jõudis Soomes tegutsev Haapsalu firma Gaselli TOPi, 588. kohale.

Kuigi piirkond Lääne-Soomes, kus Esträv Grupp tegutseb, on täielikult rootsikeelne, pole Jakobi seda keelt siiski selgeks saanud. "Noarootsi põhikoolis öeldi meile, et kes tahab vabatahtlikult rootsi keelt õppida, tulgu tundi, ja kes ei taha, võib minna palli mängima. Mina läksin muidugi palli mängima," meenutab Jakobi 1980ndate aastate lõppu jäänud kooliaega muigvel sui. "Ja kuna rebasefarmi peremees, minu praegune äripartner räägib soome keelt puhtalt, on mullegi hoopis see keel külge jäänud. Aga rootsi keelest aru ma muidugi saan."

Eestlased on kõvad töörabajad

Tegelikult ei osanud Jakobi 2000. aasta novembris, kui tuttava kutsel Soome rebasefarmi lihttööliseks läks, sõnagi soome keelt. Küll aga oskasid ja tahtsid eestlased Soomes kõvasti tööd rabada. Isegi nii kõvasti, et farmi omanik Sten Bertula kutsus neid järgmiseks hooajaks tagasi.

"Sten oli nii vaimustatud meist. Et kõik toimib — meestel on pead otsas ja mõtlevad kaasa," räägib Jakobi. "Jutt meist levis kiiresti ja ka teised rebasefarmide omanikud tulid küsima, kas me järgmiseks hooajaks neile ka töökaid inimesi saame orgunnida."

Palgatöötajast ettevõtjaks

Rebasekasvatuspiirkond asub Vaasa lähedal, 100 kilomeetri raadiuses tegutsevad farmid annavad 90% Soome karusnahatoodangust. Millegipärast sobib 62. põhjalaiuskraad klimaatiliselt hästi rebastele - Soome karusnahad on maailmas ühed kvaliteetsemad. Farmides kasvatatakse peamiselt sinirebaseid ja vähemal määral nn ristirebaseid ehk sinirebase ja hõberebase segu.

Jakobi ja tema kolleegid Eestist müttasid mitu aastat hooajatöölistena rebasefarmis, kuni Sten Bertula soovitas Jakobil asutada oma firma, et karusnaha töötlemise teenuse osutamise eest enam teenida. "Olin ettevõtluses täiesti roheline ja palusin firma loomisel abi oma sõbralt Taavi Käskilt, kelle kaasasin ka omanikeringi," sõnab Jakobi. Esträv Grupp moodustati 2004. aasta juunis. Firma nimes olev sõnaühend räv tähendab rootsi keeles rebane.

Ehitusbuum kõrvetas

Esträv Grupi äritegevus Soomes läks algusest peale hästi käima. Kuna tasapisi võttis Eestis tuure ehitusbuum, otsustasid kompanjonid hakata kodumaal lisaks teenima kopatööga. Liisiti esimene ekskavaator, seejärel teine ja kolmaski. Ning siis läks ehitusmull lõhki. Esträv Grupp ei suutnud liisingut maksta ja jäi ka riigile võlgu. Firma päästis see, et loobuti ehitustegevusest ja keskenduti vaid teenustööle Soome rebasefarmides. Jakobi jätkas Esträv Grupi ainuomanikuna.

Tema firma töötleb hooajal umbes 250 000 rebasenahka, kõik töötajad on eestlased.

Kõrghooaeg sügisest kevadeni

Nahastamishooaeg kestab novembrist jaanuarini ja järeltöötlemine jaanuarist märtsini. Nülitud nahalt kraabivad mehed kõigepealt rasva maha, seejärel naised trummeldavad, venitavad, kuivatavad ja kammivad toornahka. Parkimisega Esträv Grupp ei tegele. Küll aga tegeleb kevadisel paaritamishooajal emaste kunstliku seemendamisega. "Isasloomadelt sperma võtmise ja emaste tiinestamisega olen kõik need aastad isiklikult tegelenud," märgib Jakobi.

Lisaks Esträv Grupi juhtimisele töötab Bruno Jakobi rebasefarmi omanikfirmas HJ. Bertula & Son müügidirektorina ning koos farmiomaniku Sten Bertulaga asutasid nad mullu OÜ Bertula & Jakobi. Haapsalu lähedal Uuemõisas tegutsev Bertula & Jakobi õmbleb karusnahatooteid ja kuumakindlaid kindaid.

Tegevjuhti pole leidnud

Tööülesannete tõttu pendeldab Bruno Jakobi pidevalt Eesti ja Soome vahet. "Ma ei ole leidnud Esträv Gruppi endale asetäitjat. Ülemuseks ei panda, ülemuseks peab saama," lausub Jakobi ja lisab, et loomulikult on pendeldamine tüütu ja väsitav ning häirib pereelu. "Aga pere on minu tegemisi alati toetanud, tänu abikaasa toele ongi mu ettevõtmistel nii hästi läinud. Ja mina pühendan kogu oma vaba aja perele."

Nii osaleb Jakobi näiteks koos oma 16-aastase poja Egertiga hobi korras rahvarallidel. "Poiss sõidab ja mina olen kaardilugeja," täpsustab Jakobi. Ta tõuseb toolilt ja kutsub ajakirjaniku akna juurde, kust avaneb vaade Uuemõisa Autokeskuse hoovile. "Näed, seal platsi peal see kollane on trenniauto ja selle Mosuga (Moskvitš - toim.), mis bussi kõrval on, olen ma ise rallit sõitnud," seletab ta hoogsalt. "Ja üks garaaž on meil teisel pool maja ning seal on hoiul meie võistlusauto."

Oma farmiga ei soovi riskida

Miks Jakobi kui Soome rebasekasvatusringkonnas tunnustatud allhanke pakkuja pole riskinud Soomes oma farmi asutamisega? "Ma olen natuke kõhkleja vend, seda oleks pidanud tegema viis aastat tagasi," tunnistab ta. "Oleks, oleks. Ma olen öelnud, et oleks ma olnud viis aastat vanem, oleksin nõukogude aja lagunemise kuidagi ära kasutanud. Aga ma olin siis noor ja loll, ei jaganud matsu ja ei mõelnud majanduslikult."

Kaks küsimust Bruno Jakobile

1. Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

"Aus nimi on kallim kui kuld. Ükspuha kus maailma otsas sa elad või töötad, kui sa teed seda siiralt, ausalt ja südametunnistusega, siis sind austatakse ja sinu nimel on kaalu. Näiteks sain ma Soomes maja ostuks pangalaenu, ilma et mul oleks mingit tagatist. Mõned aastad tagasi hakkasin mõtlema, et milleks maksta korteri eest kallist üüriraha, kui sama summa eest võiks hoopis majalaenu tagasi maksta. Vexalas oli parasjagu müügis mulle sobiv korralik ühekordne eramu. Läksin kohalikku pangakontorisse ja küsisin, kas saan laenu. Pangas teati mind — olin ju üle kümne aasta kohalikus rebasefarmis töötanud — neil oli ülevaade minu sissetulekutest ning mul oli vajalik sissemakse olemas. Ära tuli õiendada väike formaalsus, ennast mingiks ajaks Soome sisse kirjutada, ning minust sai majaomanik. Isegi katastri nimetasin ümber Jakobi-nimeliseks."

2. Millest te unistate?

"Eraeluliselt on mu unistus olnud, et mu tütar ja poeg oleksid tublid ning terved. Mis puudutab ettevõtlust, siis tahaksin aidata luua tugevamaid ärisidemeid Soome ja Valgevene vahel. Nimelt töötan ma oma äripartneri firmas müügidirektorina, kelle ülesanne on leida uusi turgusid. Näiteks Valgevene ettevõtjate silmis on soomlastel väga hea maine. Mina rõhutan Valgevenes käies, et olen Soomes elanud ja töötanud 14 aastat."

KOMMENTAAR

Ei löö kunagi käega
Taavi Käsk, OÜ Rannavesi juhataja ja kaasomanik

"Me kahekesi Brunoga alustasime Esträv Grupiga ja reaalselt tegutsesime koos kuni ehitusbuumi lõppemiseni. See oli tol hetkel loomulik lahendus, et Bruno keskendus Soome rebasefarmidele ja mina jäin Eestis koppade rentimisega edasi tegelema läbi oma firma. Kindlasti Bruno oma valikut tehes midagi ei kaotanud, vastupidi, tundub, et tema äri Soomes läheb järjest paremini. Kui oma rida stabiilselt ajada ja sellele pühenduda, siis asi kannab vilja. Bruno on väga järjepidev olnud oma asja ajamisel. Kui ta midagi ette võtab, siis ta ei löö kergesti käega. Eks temalgi on olnud raskemaid aegu, aga ta pole kunagi löönud käega. Inimesena on ta alati olnud muhe ja rõõmsameelne."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. October 2014, 15:52
Otsi:

Ava täpsem otsing