Lennudispetšer maandus ehituses

27. november 2014, 09:48
Sergei Gladkovi ettevõtte OÜ Karso Ehitus nišš on suuremad tööd korteriühistutele.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141127/NEWS/141129731/AR/0/AR-141129731.jpg

Edu saavutamiseks tuleb seada kõrge latt ja tõsta pidevalt taset, mida on lihtsam teha kriisi ajal, on veendunud ehitusfirma Karso Ehitus OÜ omanik Sergei Gladkov.

Haridusteed alustas Gladkov Peterburis, ehituskauges valdkonnas – lennunduses. Õpingute lõppedes keerulistel üleminekuaegadel ei õnnestunud tal leida töökohta lennudispetšerina ja siduda oma elu taevaga. “Ehitamisega hakkasin tegelema pärast naasmist Eestisse 90ndate lõpus, pärast 10 aastat Venemaal. 1998. aastal algas seal majanduskriis,” räägib Gladkov. “Kuhu lähevad mehed tööle esmajärjekorras? Kes ei oska midagi kätega teha, lähevad reeglina turvameesteks, aga kes oskavad – ehitusele. Mina kuulusin teise kategooriasse. Kui olin paar aastat lihttöölisena leiba teeninud, otsustasin teha oma firma, sest nägin turul perspektiivi.”

Alustuseks printer ja mikrobuss

Gladkovi kontoriaknast avaneb vapustav vaade Tallinnale – ühel pool meri, teisel pool lennujaam. See on tema ettevõttel juba kolmas kontor, kunagi asusid nad Mustamäel, siis Koplis.

“Alguse sai kõik Tallinna ettevõtlusameti pakutavast stardirahast. Esialgu arvestasin summaga 50 000 krooni, kuid ei jõudnud kõiki vajalikke dokumente ette valmistada. Samal aastal aga toetuse saamise tingimused muutusid: ettevõte pidi tegutsema alla kahe aasta ja võis juba arvestada 100 000 krooniga. Siis kirjutasin äriplaani valmis ja sain stardiraha. Esimesena ostsin printeri ja mikrobussi – kõige vajalikumad asjad tol hetkel. Printer kontorisse, auto aga töötamiseks objektidel,” meenutab Gladkov 13 aasta tagust aega.

Endalegi ootamatult sai Gladkovist samal ajal korteriühistu esimees. See viis ta mõttele keskenduda ühistutele osutatavatele ehitusteenustele. “Mõistsin selle segmendi vajadusi ja probleeme seestpoolt ja teadsin, mida pakkuda ühistutele, kus teha reklaami jne,” räägib ehitusettevõtja.

Firma algusaastatel oli Gladkov korraga direktor, projektijuht, varustaja ning mõnikord ka lihttööline. Hiljem palkas ta varustaja, kes käis objektidel, ja Sergei ise tegeles kontoritööga. “Korteriühistutelt laienesime sujuvalt eramajade ehitusele. Nii mööduski teine ring, ehitusbuumi aastad 2004–2007,” meenutab Gladkov. “Just erasektor tõi meie majandusnäitajate hüppelise kasvu. Kolmandale ringile pärast 2006. aastat ma ei läinud, kuna hinnakonjunktuur ei olnud selle äri kasuks. Need, kes hakkasid ehitama 2007. aastal, said kannatada päris rängalt. Seega võib öelda, et panin ­õigel ajal piduri peale,” lisas Gladkov.

Valis kindlama suuna

Kriisi ajal 2008. aastal omandas Gladkov teise kõrghariduse, seekord õppis ta majandust TTÜ magistriõppes. “Nagu paljud ärid tol ajal, teenis ka minu firma kahjumit. Hea, et mul oli puhver kogutud. See lubas meil ellu jääda. Üks tuttav ütles, et Ameerika suure depressiooni ajal hakkasid inimesed rohkem lugema. Ehk nii ongi õige, ei tohi meelt heita,” meenutab Gladkov raskeid aegu ja märgib, et õppimine ei andnud talle niivõrd uusi teadmisi, kuivõrd lubas need teadmised struktureerida ja luua selgema pildi.

2010. aastal algas ehituses uus tõus. Kui 2008.–2009. aastal hea palgaga harjunud töölised näitasid Gladkovi sõnul veel iseloomu ja keeldusid väiksema raha eest töötamast, siis 2010 olid nad juba uute tingimustega nõus.

Ta möönab, et olukord tööturul on raske ja paljude töödistsipliin ei kannata kriitikat. “Mõnikord olen lausa väsinud võitlusest tööliste psühholoogiaga. Paneb imestama, kui absurdseid vabandusi võib välja mõelda. Sealjuures peab tööline süüdlaseks kõiki peale iseenda. Aga mina kui firma juht vastutan tellijate ees, kes on mõnikord väga nõudlikud, eriti selles, mis puudutab tähtaegu. Kahe aasta jooksul olen välja vahetanud kolm töödejuhatajat. Viimane töötab 2012. aasta algusest,” rääkis ta.

Pärast kriisi jõudis Gladkov arusaamale, et valida tuleb kindlam kurss. Kuna firmal oli palju kogemusi just korteriühistutega töötamisel, jäigi ta neile pakutavate teenuste juurde, tegeldes peamiselt fassaadide, katuste ja trepikodadega. Kui esialgu oli firmal kümme väikest objekti, siis nüüd on juba kümme suurt.

Peatöövõtjatega ei tööta

Rääkides firma konkurentsieelistest, märgib Gladkov järelmaksu võimalust. “Mõni ehitusettevõte pakub klientidele järelmaksu üheks või kaheks kuuks. Kuid see ei ole lahendus. Kui ühistul ei ole raha, siis paari kuuga ei tule see kuskilt. Meie pakume järelmaksu kaheks aastaks. Selle ajaga saavad ühistud remondifondi raha juurde ja maksavad võla tagasi. Pakume klientidele omamoodi laenu,” selgitab Gladkov.

“Peatöövõtjatega mina ei tööta. Asi on selles, et mõni neist petab oma alltöövõtjaid, jättes nad juriidiliste riugaste tõttu rahast ilma. On ka juhtunud seda, et ehitajad küsivad, kes on peatöövõtja ja kuuldes firma nime, keelduvad tööst,” räägib ta.

Gladkov tunnistab, et töö on muutunud mõnevõrra rutiinseks, tahaks leida uusi arengusuundi ja tõusta uuele tasandile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2014, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing