Ehitusmahud vähenesid

Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitusmahud 2%, lisab statistikaamet.

Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 809 miljoni euro eest. 2013. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 3% ning rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Kuigi 2014. aasta teisel poolel pöördus langusesse ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimismaht, suudeti aasta kokkuvõttes jääda väikesesse plussi. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka mullu.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2013. aastaga võrreldes kümnendiku mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2014. aastal 8%.

Kolmandat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aastal kasutusse 2756 uut eluruumi, s.o 677 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes ja iga teine neist oli kahe- või kolmetoaline. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aastal väljastati ehitusluba 3941 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes aasta varasemaga ligi kolmandiku võrra rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

2014. aastal lubati kasutusse 785 mitteelamut kasuliku pinnaga 529 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja põllumajanduspinda. Võrreldes 2013. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusettevõtted ehitasid mullu neljandas kvartalis omal jõul 596 miljoni euro eest, mis oli 2013. aasta sama ajaga võrreldes 6% rohkem. Kasvu taga on eelkõige 2013. aasta viimase kvartali ehitusmahtude madal võrdlusbaas.