Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Hämarad tagatoad enam riiki ei juhi"

Lähima kuu jooksul võib tööd alustada nimetamiskomitee, mis peaks muutma riigiettevõtete juhtimise läbipaistvamaks. „Erakondade hämaratest tagatubadest riigi äriühingute juhtimine lõppeb ära,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna.

Valitsus arutab täna nimetamiskomitee loomist, kuid ministrite sõnul ollakse juba põhimõtteliselt kokkuleppele jõutud. Idee eestvedaja, IRL liikmest rahandusminister Sven Sester loodab, et komitee hakkaks tööle juba lähima kuu aja jooksul. „Kui jõuame kokkuleppele, siis ma tahan võimalikult kiiresti sellega edasi minna,“ ütles ta. „Nimetamiskomitee viib riigi äriühingute juhtimise täiesti uuele tasemele.“

Esimest korda käidi nimetamiskomitee mõte välja 2015. aasta kevadel peale valimisi. Aken selle loomiseks avanes Sesteri sõnul aga pärast Tallinna Sadama korruptsiooniskandaali. „Siis tekkis nii ühiskonna ootus kui ka kõikide osapoolte soov minna riigiettevõtete juhtimisega teistmoodi edasi,“ rääkis ta. 2015. aastal kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulusid teiste seas Erkki Raasuke, Valdo Kalm ja Allar Jõks, pakkus parima lahendusena välja just nimetamiskomitee.

Sester selgitas, et komiteel on peamiselt kolm ülesannet. Esiteks tuleb neil kaardistada kõikide riigi äriühingute nõukogude suurus ja ettevõtete vajadused, mida seni pole tehtud. Samuti tuleb neil kindlaks teha, millise taustaga inimesi ettevõtted nõukogudesse vajavad.

Kui see tehtud, hakatakse otsima sobilikke inimesi ja tehakse äriühingu eest vastutavale ministrile vastavad ettepanekud. Juhul kui ministrile ettepanek ei sobi, peab nimetamiskomitee mittesobivuse põhjused üle vaatama ja uue ettepaneku tegema.

Liikmed erasektorist

Ühtlasi tuleb Sesteri sõnul kindlaks määrata, mida ettevõtete omanik ehk riik üldse äriühingult ootab. „Siis saab uutel alustel kokku pandud nõukogu neid ootusi ka täitma hakata,“ ütles ta. Nimetamiskomitee esimene poolaasta tuleb intensiivne, kuna kaardistada on vaja kõikide äriühingute vajadused ja määrata nõukogu liikmed. Hiljem on vaja neil teha monitooringut, kas uued nõukogu liikmed saavad oma tööga hakkama.

Ekspertgrupi liikmed, kes pakkusid riigi äriühingute juhtimise muutmiseks välja nimetamiskomitee idee: erasektorist Erkki Raasuke, Raul Parusk, Valdo Kalm, Margus Uudam ja Allar Jõks ning riigi esindajad olid rahandusministeeriumist Agris Peedu, Kaie Karniol ja Tarmo Porgand. Töörühma kutsus kokku rahandusminister Sven Sester.

„Minu jaoks on oluline, et nimetamiskomitees oleks enamik ettevõtjad, kellel oleks pikaajaline juhtimiskogemus,“ ütles Sester. Samuti peaksid tema sõnul sinna kuuluma kõrgemad riigiametnikud, näiteks rahandus- ja majandusministeeriumi kantslerid. Komitee kutsutakse kokku valitsuse korralduse alusel. Sinna valitud inimesed peavad Sesteri sõnul olema laitmatu mainega ja ettevõtluskogemusega.

Kultuurimuutus

Sesteri parteikaaslase, kaitseminister Margus Tsahkna sõnul tuleb nimetamiskomitee loomisega uus juhtimiskultuur, mis on väga oluline. „See on ühe ajastu lõpp. Ütlesin eelmisel aastal, et nüüd lõpeb ära üks ajastu Eesti poliitikas, ning nüüd juhtub see ka riigi juhtimises,“ ütles ta. Tema sõnul näitab eelmise ajastu lõppu ka see, et Reformierakonna uude juhatusse ei kuulu pea ükski erakonna vana tagatoa liige. „Erakondade hämaratest tagatubadest riigi äriühingute juhtimine lõppeb ära, uue süsteemi järgi pole sel enam mingit võimalust,“ ütles Tsahkna.

Nädala alguses teatas majandus- ja taristuminister Kadri Simson, et loobus oma eelkäija, Reformierakonna liikme Kristen Michali plaanist moodustada riigiettevõtteid ühendav valdusfirma. Tsahkna ütles, et enne ei saakski mingit valdusfirmat teha, kui tehakse riigiettevõtete juhtimine korda. „Kui kultuur oleks jäänud sama hämaraks, kus erakondade tagatubades määratakse nõukogude liikmed, siis oleks ju läbipaistmatus vaid võimendunud,“ ütles ta. „Üks ei välista teist, kuid asju tuleb teha õiges järjekorras,“ lisas ta.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.