Karm mäng tunneli kulisside taga

Kiri on saadetud laiali Eduskuntale, saatkondadesse ja linnapeadele.

Tallinna–Helsingi tunneli projekti kolmapäevane esmaesitlus ajas teema kuumaks nii Eestis kui Soomes. Soome suursaatkonnast Tallinnas saadeti jaanuari lõpus laiali kiri, milles pannakse kahtluse alla tunneliprojektiks raha korjava Vesterbacka eesmärgid, tegevusviis ja teadmised.

Helsingin Sanomat sai viieleheküljelise teksti enda kätte veebiotsinguga. Selle autoriks on märgitud saatkonnas töötav ametnik.

Memos räägitakse, et särava kõnelejana ähmastab Vesterbacka tegelikkuse ja utoopia piire. „Ta võib müüa nii pruugitud kraami kui ka sooja õhku,“ seisab kirjas.

Kirja autor loetleb puudusi Vesterbacka ja tema meeskonna tegevuses: keskkonnamõju ei ole uuritud, loa menetlemise aega ei ole arvestatud, tehissaare riigikaitselisi aspekte pole arvestatud.

Kirja autor käis jaanuari keskel üritusel, kus Vesterbacka selgitas FinEst Bay Area eesmärke, mida kohal olnud Eesti meedia suurelt kajastas. „Tema lihtsustatud turundusretoorika ja suured lubadused võivad kujuneda probleemiks, sest juba on näha, kuidas tema ümber keerlev meediatsirkus on Eestis tunneliarutelu ähmastanud.“

Memo  järgi on Eestis Talsinki tunnel ja Vesterbacka tunnel segamini aetud. Teisalt on Vesterbacka sisendusjõulisus kirjutaja hinnangul võimendanud tunneliarutelu mõlemal pool Soome lahte.

Soome suursaatkonna Tallinnas suursaadik Kirsti Narinen ütles, et memosse on tahetud koondada analüüs, kus Vesterbacka ja tema meeskonna tunneliprojekt paigutatakse laiemasse konteksti. Saatkondadelt oodatakse tekste, milles ainult ei tsiteerita meediat, vaid minnakse sügavamale.

„Nagu me kolmapäeval kuulsime FinEst Linki esmaesitlusel, on tunneliprojekt algusjärgus. Vesterbacka ülesastumisest võis jääda mulje, et kohe lüüakse labidas mulda,“ ütles Narinen.

Spetsialistid on pakkunud, et mõlema riigi keskkonnalubade hankimiseks võib aega minna isegi kuus aastat, sest tunnel hakkab paiknema haavatavas mereökosüsteemis. Narineni sõnul on hoolikas lubade taotlemine möödapääsmatu.

„Meid ametnikena häirib, et Vesterbacka, kellel on tugev meediamõju, laseb paista, et lubade hankimine läheb libedalt. Vesterbacka on Eesti meedias ikkagi märkimisväärne tegija,“ ütles Narinen.

Soome Tallinna suursaatkonna memo peapunkt on, et Vesterbacka mängutööstuse ja start-up-ettevõtte taust selgitab üsna hästi projekti muljet. „FinEst Bay Area projekti majanduslike, tehniliste ja keskkondlike aspektide ebaselgus tuleneb osalt kogu projekti start-up'ilikust olemusest.“

Kirjutaja tahab hoiatada otsustajaid taolise variandi riskide eest. „Vesterbackal pole võib-olla kavatsustki tunneliprojektis lõpuni olla,“ arvab kirjutada.

Peter Vesterbacka nimetab memo ebaausaks. Jaanuaris toimunud arutelu oli avatud kõigile ja kriitika oleks võinud otse talle suunata. Tema sõnul muutub projekt kogu aeg, kui infot juurde tuleb.

„Erandlik on, et me püüame teha seda võimalikult avalikult, ametlik Soome kasutab salajaseks kuulutatud memosid, mille kohta meilt isegi kommentaare ei küsita," ütles Vesterbacka.

Kolmapäevasel tunneli seminaripäeval Tallinnas oli peaaegu üksmeelne arusaam, et tunneliprojekti vaadatakse Euroopa transpordivõrgu osana.

Eesti ja Soome transpordiminister ja mõlema linna linnapea rõhutasid ka Rail Balticu tähtsust. Narineni sõnul pole Vesterbacka siiamaani Rail Balticust huvitatud olnud.

Vesterbacka ütles, et Eesti ja Soome raudtee ühendamine on iseenesestmõistetav.