Ettevõtjatel napib Anvelti plaani usku

Siseministeerium tegi plaani, kuidas võiks võidelda ebaseadusliku tööjõu kasutamise vastu. „Tahame saata selge signaali, ennekõike just ehitusturule, et selline käitumine ei ole teretulnud,“ ütles siseminister Andres Anvelt. Ehitusettevõtja Raivo Ranna sõnul ei ole aga siseministeeriumi sammud piisavad. „Ebaseaduslikku tööjõudu kasutavad firmad, kes on osavad skeemitajad ja enamasti neid kätte ei saadagi,“ ütles ta.

„Esiteks ei paranda ühegi trahvisumma tõstmine olukorda,“ ütles ta. Teiseks võib Ranna sõnul küll riigihangetest kõrvale jätmine ja majandustegevuse piiramine tunduda tõsise sammuna, ent tegelikult on nende mõju väike. „Elu näitab, et igasugused otsused võtavad väga palju aega ja selle ajaga, kui langetatakse otsus, et kellegi peaks näiteks riigihankest kõrvale jätma, on juba kõik valmis ehitatud,“ rääkis ta. Lisaks võivad tema sõnul sellised otsused tekitada raskusi ettevõtetele, kes on ebaseaduslikku tööjõudu kasutanud puhtalt teadmatusest.

Ranna sõnul saaks ebaseadusliku tööjõu kasutamise kontrolli alla nii, kui kontrollitaks aktiivselt ja järjepidavalt kõiki ehitusobjekte. „Iga nädal peaks kontrolle tegema, kuid kahjuks sellist reidi-võimekust ei ole kellelgi,“ sõnas ta.

Ta lisas, et kindlasti annaks efektiivsema tulemuse ka see, kui kõikidel ehitustöötajatel oleks kohustuslik kaart, mida igaüks igal hetkel kontrollida saaks. Nii saaks Ranna sõnul ka täpselt ära määratleda, milline tööjõud on ebaseaduslik ja milline pole. Näiteks on tema sõnul probleeme just renditööjõuga, kelle puhul pole selgelt pilti, kas tegu on ebaseadusliku töötajaga või mitte. „Üks amet ütleb ühte, teine teist,“ ütles Rand.

Ranna sõnul oleks ka vaja, et ajutist tööluba ei pikendataks vaid praeguselt üheksalt kuult aastani, nagu plaanis, vaid lausa kahe aasta peale. Nimelt läheb tema sõnul sageli palju aega, et ajutine tööjõud üldse välja õpetada - ja seejärel saab juba tööloa pikkus läbi.

Renditööjõu ettevõtte Finesta Baltika juht Heikki Mäki leiab seevastu, et siseministeeriumi ettepanek kehtestada tööandjatele kohustus hakata ka politseis renditööjõudu registreerima on kindlasti pigem positiivne samm.

„Kõige olulisem on muidugi see, kuidas kontrollida, et tegu ei ole ebaseadusliku skeemitamisega, kuid registreerimise kohustus on alustuseks hea samm,“ ütles Mäki.

Tema sõnul töötab Soomes hästi süsteem, kus tellijatel on vastutus selle eest, kellelt nad töid tellivad, ja Mäki sõnul võiks Eesti sellest eeskuju võtta. „Mõni kardab, et registreerimise kohustusega kaasneb ka suurem bürokraatia, kuid mina seda ei näe,“ sõnas ta.

- Seaduse jõustumisel muutuks praeguse plaani järgi ebaseadusliku tööjõu kasutamisega vahele jäänud ettevõtja sanktsioonimäär 32 000 euro suuruseks. Praegu on see 3200 eurot.

- Lisaks trahvi suurendamisele tahab siseministeerium muuta riigihankeseadust nii, et kui kedagi on karistatud ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest, siis on peatöövõtjal kohustus jätta karistatud ettevõte riigihanke menetlusest kõrvale.

- Kui selgub, et mõni ettevõte kasutab ebaseaduslikku tööjõudu regulaarselt, kehtestatakse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule majandustegevuse piiranguid. See on kavas äärmusliku meetmena.

- Välismaise renditööjõu puhul kehtestatakse kohustus töötaja politseis registreerida.