Immigratsioon kõigutab Merkeli valitsust

Seekord ei ole küsimus sotsiaaldemokraatides (SPD), kes võrdlemisi vastu tahtmist taas suurde koalitsiooni astusid, vaid Merkeli sõsarparteis Baieri konservatiivides (CSU), kes ei ole rahul valitsuse immigratsioonipoliitikaga.

Merkel ise üritab kindlasti lõpuni välja hoida ühtsust lõdvemat immigratsioonipoliitikat pooldavate sotside ning enda partei ja viimases rändekriisis ulatuslikku immigratsiooni tunda saanud Baieri konservatiivide vahel, kuid partei kõneisiku sõnul ei saa CSU lahkumist välistada.

Baieri konservatiivid on seda meelt, et 2015. aasta rändekriisi ajal vastu võetud otsused olid põhjuseks, miks paremäärmuslik AfD sai viimastel valimistel väga hea tulemuse. Valitsuses siseministri koha saanud Horst Seehofer CSUst seisab vastamisi kohalike valimistega oktoobris ning on nende eel otsustanud oma praeguse positsiooni mõjuvõimu maksimaalselt ära kasutada.

Seehoferi ettepanek on lõpetada Saksamaal asüüli andmine inimestele, kes on kuskil rändetee varasemas lõigus Lõuna-Euroopas ametivõimude juures registreeritud. Põhimõtteliselt soovib ta Dublini kokkuleppe tähttähelist järgimist. 

Merkel on sellele plaanile sama tuliselt vastu kui 2015. aastal, kui riiki sisenes pea miljon inimest. Ka peab ta piirikontrolli taastamist kindlaks viisiks, kuidas teha lõpp Schengeni piirirežiimile. Probleemile peab leidma üle-euroopalise lahenduse, on ta korduvalt öelnud.

Seehoferile avaldab survet ka partei Baieri regiooni juht Markus Söder, kes hea meelega Seehoferi partei eesotsas välja vahetaks. “Me peaksime rahvast rohkem kuulama,” ütles ta Saksa tabloidlehele Bild, viidates viimastele avaliku arvamuse uuringutele, mille järgi kaks kolmandikku sakslastest leiab, et dokumentideta inimesed tuleks piirilt lihtsalt tagasi saata.

Merkelil võib aga osutuda vajalikuks Seehofer siseministri toolilt maha võtta, kui too ei praegust kava sinnapaika ei jäta.

Kuuldavasti püüab Merkeli CDU ja Baieri CSU liikmeid lepitada pikaaegne rahandusminister Wolfgang Schäuble, kel on mõjukust mõlemas parteis, kirjutab Reuters.

Sotsiaaldemokraadid on seni sündmusi kõrvalt vaadanud, kuid rõhutavad, et konservatiivid peaksid mässu oma ridades maha suruma, sest tegemist on üle-euroopalise küsimusega ning tülid Saksamaal ei aita lahenduste leidmisele kuidagi kaasa. SPD ridadest tulev rahandusminister Olaf Scholz ütles, et asjaosalised ei peaks riigivalitsemist võtma kui “Troonide mängu”, vaid kohtlema seda tõsiselt.

Üle-euroopalise lahenduse leidmine samas liiga kerge ei ole. Alles kuu alguses üritasid siseministrid teemale uut hoogu anda, kuid Euroopas kipub jäme ots jääma parempoolsetele ranget joont nõudvatele poliitilistele jõududele. Juulis eesistujaks saav Austria lubas kogu temaatikale anda hoopis uue hoo ja nõuda rangeid piirikontrolle ning asüülitaotluste menetlemist väljaspoolt Euroopa Liitu.

Samal tunnevad Lõuna-Euroopa riigid end immigratsiooniprobleemidega üha enam üksi jäetuna, mis on andnud majanduslike raskuste taustal jõuõla parempoolsetele ja populistlikele jõududele.

Ungaris valitseva Viktor Orbani ja Austria Vabaduspartei kõrval tõi see Itaalia viimastel valimistel suurt edu immigratsioonivastasele Liigale, kes moodustas valitsuse koos populistliku Viie Tähe Liikumisega. Tuleval aastal on oodata uusi valimisi Kreekas.

Iseenesest seab CSU muidugi ohtu aastakümneid kestnud trendi omada laia mõjuvõimu Saksa poliitikas, esindades vaid ühe liidumaa huve. Edukas partnerlus Merkeli CDUga on neile pikaajaliselt taganud koha valitsuses.

Financial Timesi kolumnist ja endine Saksamaa reporter Frederick Studemann kirjutab, et Baierimaa on kaua olnud täiesti eraldiseisev nähtus Saksamaal, mis viimati ei põrkunud tagasi isegi koolimajadesse krutsifikside tagasitoomisest.

Ka Baierimaal peavad peavoolu parteid vastu seisma Afd tõusule ning see ongi peamine põhjus, miks konservatiivid on veelgi paremale kaldunud. Kuid teiseks on see lihtsalt märk sellest, kuidas Baierimaa peabki end Saksamaal eraldiseisvaks jõuks.

Alates liidumaa nimest, mis algab sõnaga freestaat, kuni 1949. aasta otsuseni, et nemad Saksamaa põhiseaduse poolt ei hääleta, võib Baierimaad iseloomustada kui tugevalt oma identiteeti ja samaaegselt majandusedu rõhutavat liidumaad. Laptop'id ja lederhosen'id on nende lipukiri. Siiani on see erakordsuse rõhutamine toonud suurt edu nii CSU-le kui Saksamaa konservatiividele üldse. Tulevik nii ilmselge enam ei ole.