Jaga lugu:

Austria lubab pööret ELi immigratsioonipoliitikas

Austria siseminister Herbert Kickl lubab senise asüülipoliitika selja taha jätta.
Austria siseminister Herbert Kickl lubab senise asüülipoliitika selja taha jätta.  Foto: Reuters/Scanpix

Suutmatus immigratsioonipoliitikas kokkuleppele jõuda kipub Euroopas jämedat otsa andma parempoolsetele ranget joont nõudvatele poliitilistele jõududele, juulis eesistujaks saav Austria lubas kogu temaatikale anda hoopis uue hoo.

Nädala esimesel poolel kohtunud ELi siseministrid pingeid õhutavas asüülipoliitikas rahuldavat lahendust ei saavutanud, seda peamiselt Itaalia vastuseisu tõttu, kirjutab Reuters. See vähendab ka võimalust, et Bulgaaria eesistumise ajal viimasel ELi tippkohtumisel mingile kokkuleppele jõutaks.

Eesmärgiks on leida mingi rahuldavam lahendus Dublini leppele, mis on jätnud rändeteedel asuvad Lõuna-Euroopa riigid kehva seisu, kuid Kesk-Euroopa suured, nagu Ungari ja Poola, on asüülitaotlejate ümberjaotamisele kindlalt vastu.

Viimase ministrite kohtumise järel oli meeleolu nii must, et Luksemburgi välisministri sõnul on loota kokkulepet ehk lihavõtteks, aga ei ole selge, millise aasta omaks. Belgia immigratsiooniminister Theo Francken möönis vaid, et Dublini leppe reform on surnud, mingit konsensust liikmesriikide vahel ei ole.

Financial Times kirjutab, et Austria parempoolne valitsus lubas kokkulepete puudumise korral hakata oma eesistumise ajal ajama „revolutsioonilist“ muutust ning nõudma ranget piirikontrolli. See tähendaks ümberjaotamispoliitikast loobumist ning asüülitaotluste menetluse suunamist ELi piiridest väljapoole.

Sealjuures tervitab Austria parempoolse Vabaduspartei ridadest pärit siseminister Herbert Kickl iga võimalikku liitlast, kirjutab Reuters, seda rolli on enam kui hea meelega täitmas Itaalia siseminister, Liiga juht Matteo Salvini, kes on öelnud, et Itaalia rohkem Euroopa põgenikelaagri rolli mängida ei taha. 

Lõuna-Euroopa võtab ühtse suuna

Kuna Lõuna-Euroopa tunneb end immigratsiooniprobleemidega üha enam üksi jäetuna, siis on andnud see majanduslike raskuste taustal jõuõla parempoolsetele ja populistlikele jõududele.

Lisaks Ungaris valitsevale Orbanile ja Austria Vabadusparteile tähendas see Itaalias immigratsioonivastasele Liigale viimastel valimistel suurt edu ning valitsuse loomist koos populistliku Viie Tähe Liikumisega. Tuleval aastal on seevastu oodata uusi valimisi Kreekas.

Nädal tagasi Sloveenias tõid valimised näiteks hävingu vasak-tsentristidele ning edu parempoolsele ja immigratsioonivastasele Sloveenia Demokraatlikule Parteile. Demokraatide juhile Janez Jansale on küll ennustatud raskusi valimiskoalitsiooni kokkusaamisel, kuid president on lubanud esimesena peaministrimandaati just Jansale pakkuda.

Hispaania seisab omaette

Ainus muutus, mis Lõuna-Euroopas valitsevale eurovaenulikkusele kontrasti pakub, on Hispaania uus valitsus. Korruptsiooniskandaali tõttu umbusaldatud parempoolse Rahvapartei asemel vähemusvalitsuse moodustanud sotsialistid üllatasid Brüsselit mitme ministrikoha andmisega euroliidu endistele funktsionääridele, kirjutab Financial Times.

Majandusministriks saab Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraati juhtinud Nadia Calvino. Välisministriks saab aga endine Euroopa Parlamendi spiiker Josep Borrell. Nende otsustega soovib sotsialistide 46aastane juht Pedro Sanchez eristuda nii Itaalias toimuvast kui ka saada paremat positsiooni Euroopa reformide juures kaasalöömisel. Ilmselt on temast oodata ka liitlast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni reformikavadele.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt