Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimesed tahavad märkamist rohkem kui kunagi varem

    Äripäeva erileht Firmapidu uuris kahelt Eesti ettevõttelt – Helmeselt ja Coop Pangalt –, kuidas häid inimesi hoida, neid käima lükata ja motiveerituna hoida.

    1. Kas ja mil määral olete ühendanud äri- ja personalistrateegia? Mida olete teinud selleks, et inimeste juhtimine toetaks organisatsiooni eesmärkide saavutamist?
    Kaire Kaljuste, Helmese personalijuht:
    Helmese tähtsaim ressurss on meie töötajad, äristrateegia elluviimine on võimatu ilma personalistrateegiata. Meie kliendid ootavad kõrgtasemel teenust ja partnerlust, see on meie lubadus klientidele. Selle saavutamiseks ja hoidmiseks panustame olulisel määral töötajate individuaalsesse arengusse. Lisaks professionaalsetele oskustele pöörame suurt tähelepanu n-ö pehmete oskuste arendamisele.
    Rahvusvahelises tarkvarafirmas Helmes on heaks tavaks saanud erinevad koosolemise viisid, nagu inspiratsiooninädalad, teatriskäigud ja Hack Day’d. Foto: Kaader Helmese tööpäeva tutvustavast videost
    Viimased aastad on meil kõrgendatud fooksuses vaimne tervis ja heaolu. Kuna tarkvaraarenduses võib töö olla väga pingeline, peame väga oluliseks, et meie töötajad omaksid teadmisi, kuidas lisaks füüsilisele tervisele hoida ka vaimset tervist. Konkreetsemalt tähendab see nii seminare erinevatel vaimse tervise teemadel, spetsiaalseid juhtide koolitusi, kuidas vaimseid probleeme ära tunda, kui ka personaalseid ja meeskonna põhiseid kohtumisi praktiseerivate psühholoogidega. Helmeses on ametis spetsiaalne inimene – töökeskkonna disainer, kelle tööks on hoolitseda nii füüsilise kui ka vaimse töökeskkonna eest ja tagada, et inimestel oleks meie majas hea olla.
    Uudseim ettevõtmine on Helmes Lab, mille abil saame keskenduda veel enam erinevatele inimeste juhtimisega seotud uuendustele ja nende rakendamisele Helmeses eesmärgiga viia juhtide töö uuele tasemele ning suurendada iga töötaja pühendumist läbi mõtestatud kaasatuse.
    Janika Valliste, Coop Panga personalijuht:
    Coop Panga personalistrateegia on otseselt seotud kogu panga strateegiaga. Kuna strateegiat viivad ellu meie töötajad, siis ei ole võimalik neid vaadata lahus. Tegeleme igapäevaselt sellega, et iga meie töötaja teaks, kus suunas soovime liikuda ja mis on meie eesmärgid. Korraldame kaks korda aastas Coop Panga Infopäeva, kus kõik töötajad saavad ülevaate, kuidas meil on läinud ja milliste eesmärkide suunas liigume. Aastavestlusel lepitakse iga töötajaga personaalselt kokku järgmise perioodi eesmärgid, mida vajadusel aasta jooksul korrigeerime.
    Coop Pangas peetakse regulaarselt iganädalasi juhtkonna koosolekuid, kus vaadatakse üle panga tulemused ja jagatakse jooksvat infot osakondades toimuva kohta. Juhtkonna liikmed viivad info koosolekult oma osakonna koosolekutele edasi. Need on organiseeritud tegevused, kuid kindlasti toimuvad arutelud kogu aeg ka taustal.
    2. Kui palju pööravad tippjuhid ja keskastmejuhid energiat töötajate motiveerimisele ja nende potentsiaali üles leidmisele, et panna nad väärtust looma?
    Kaire Kaljuste: Helmeses on kombeks igas töötajas näha isiksust tema erisustega, meil on inimesekeskne juhtimis- ja koostöökultuur. Tänapäeval on töö- ja eraelu võimalikult paindlikult ühitamine norm, loomulikult ei ole Helmes siin ka mingi erand.
    Janika Valliste: Siinkohal ongi juhtidel suur väljakutse, et ära tunda need õiged käivitajad, mis töötaja liikuma panevad ja milliste tegevuste kaudu ta oma potentsiaali kõige rohkem rakendada saab. Meie organisatsioonis on juhtidel oluline olla olemas, märgata ja suunata. Kindlasti pööravad juhid töötajatele tähelepanu, aga tahe luua saab alguse eelkõige töötaja enda sisemisest soovist midagi ära teha. Kui seda ei ole, siis ei saa ükski juht panna inimest tegema seda, milleks tal endal sisemine vajadus puudub. Meil on väga vedanud, Coop Pangas on tööl maailma kõige ägedamad inimesed, kes on kõigele uue avatud ja teevad oma tööd südamega.
    Coop Panga trump on kindlasti ka see, et ehitame panganduses üles midagi uut ja teistsugust. Meil on tööl inimesed, kelle jaoks on loomuomane midagi luua, kes tahavad teha asju teisti ja julgevad riskida. Ehk siis juba meie strateegia ja töö iseloom on sellised, mis inimesi käivitavad. Pangas on igal tasandil väga avatud suhtlemine ja töötajaid kaasatakse igal võimalusel. See annab tunde, et igaüks on oluline ja omab rolli organisatsioonis.
    Meie näeme töötajat kui tervikut. Ilmselt ei ole ju nii, et kui kell saab 5 ja tööpäev lõpeb, siis hakkab inimesel täiesti uus ja teistsugune elu ning ta muutub hoopis teiseks inimeseks. See sama elu läheb ikka edasi ja tõenäoliselt viivad töötajad mõttes oma tööd koju kaasa ning ka eraelu mõtted tulevad tööle kaasa.
    Muidugi austame tööandjana ka nende töötajate soovi, kes eelistavad eraelu tööga mitte segada, kuid samas oleme alati valmis toetama neid, kelle puhul näiteks töö- ja pereelu ühildamine nõuab ka tööandjapoolset paindlikkust. Iga Coop Panga töötaja on omaette isiksus, kelle vajadustega tuleb ja peabki arvestama. Ainult nii saame vastastikku väärtust luua.
    3. Kui tihti tunnustate ja märkate oma töötajaid? Tooge näiteid, kuidas tõmbate töötajaid kaasa ja hoiate nad energetiseeritud?
    Kaire Kaljuste: Meie meeskonnajuhid teadvustavad igat oma meeskonna liiget ja valivad võimalusel võimalikult individuaalse lähenemise. Pidev tagasisidestamine on nii juhi, kolleegi kui ka kliendi poolt on hea tava ja rutiin. Usume, et tunnustamine, toetav ja juhendav juhtimine on innustav ja võimaldab meeskonnal iseseisvalt saavutada paremaid tulemusi.
    Niisamuti on meil saanud traditsiooniks auhinnata kord aastas parimaid töötajaid. Tavaks on saanud ka mitmesugused ettevõtmised, et pakkuda meie inimestele ka muid koostegutsemise võimalusi kui igapäevane meeskonnatöö. Näiteks inspiratsiooninädalad, Hack Day’d, koos sportimised, matkamised, teatriskäigud, kolleegide põnevate hobide tundma õppimine ja nendest osasaamine erinevatel tutvustusüritustel.
    Janika Valliste: Coop Pank tööandajana peab väga oluliseks töötajate tunnustamist ja märkamist. See on järjepidev protsess, mis kulmineerub iga-aastasel Coop Pank Galal, mille pidulikus õhkkonnas tunnustatakse Aasta Tegijaid ja Aasta Tegu.
    Jagame kiitusi ja tutvustame alati oma töötajaid ka siseveebis ning uudiskirjades, kui keegi on teinud midagi märkimisväärset või tegeleb mõne huvitava töövälise hobiga. Meie organisatsioonis on tavapärane jagada ka vahetut tunnustust nii töötajalt töötajale, juhilt töötajale kui töötajalt juhile. Kiitust ei saa kunagi olla liiga palju!
    Lisaks toimub meil ettevõtte sees erinevaid ühisüritusi, nii korrapäraseid kui spontaanseid. Näiteks sõbrapäeval külastas meie töötajaid kõige suurem sõber Leopold, kes jagas komme, vastlapäeval sai suu vahuseks kuklitega ja naistepäeval korraldas panga meespere lausa väikese üllatuskontserdi naistele. Meie jaoks on oluline, et vähemalt igasse kuusse mahuks ka selliseid tööpäevi, kus lisaks tõsisele tööle on ka väike vimka sees, mis annab särtsu ja loob mõnusa töökeskkonna.
    4. Mis on viimase kümne aastaga muutunud inimeste ootustes tööle/tööandjale?
    Kaire Kaljuste: Inimesed ootavad väärtustamist ja märkamist rohkem kui kunagi varem. Lisaks arendavale tööle ja väärikale tasule soovivad töötajad personaalset lähenemist ja arvestamist.
    Janika Valliste: Töö puhul otsitakse väljakutset, põnevust ja võimalust midagi muuta ning ära teha – jätta endast jälg. Ilmselt on see alati nii olnud, aga mida aeg edasi, seda julgemini tehakse otsuseid, et mugavustoonist välja tulla ja edasi liikuda. Näib, et inimesed on muutunud oma otsuste tegemise juures enesekindlamaks ja võtavad töökoha vahetuse puhul rohkem riske. Hinnatakse paindlikkust ja vabadust oma töö osas ise otsustada, aga ka professionaalsust ja ettevõtte kuvandit. Kiiresti muutuvas maailmas peavad töötajad oluliseks elukestvat õpet ja leiavad selleks aina rohkem ise erinevaid väljundeid, mitte ei oota, et tööandja seda pakub.
    5. Nimetage mõned organisatsiooniülesed väärtused, millest iga päev oma töös juhindute?
    Kaire Kaljuste: Hoolivus, julgus ja tulemuslikkus on väärtused, mida meie inimesed endas kannavad. Suures plaanis on kõige olulisem, et meie töötajad oleksid nii tööle tulles, siin olles kui ka lahkudes päriselt õnnelikud.
    Janika Valliste: Julgeme teha teisti. Profid mängivad kokku. Jõuame sihile. Selline on meie väärtusmaailm – usume sellesse ja käitume vastavalt sellele. Meid inspireerib võimalus teha panganduses asju teisti, aga julgeme ka eksida, tunnistame seda, õpime sellest ja teeme paremini. Kõik Coop Panga töötajad on professionaalid ja meie toimimisviisiks on meeskonnamäng. Samas ei võta me ennast liiga tõsiselt ja meie jaoks on oluline säilitada mängulisus. Seame ambitsioonikaid eesmärke ja kui oleme millegagi alustanud, siis teeme selle ka ära!
Kadri Mägi-Lehtsi: Tallinna ühendhaigla idee sisaldab nii riske kui võimalusi
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Kaubanduse palga TOP: parim palk küünitab 7000 euro poole
Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.
Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.
Keskpankur: kui USA viivitab intressikärpega, peab Euroopa langetama veel rohkem
Kui USA jätkab oma range rahapoliitikaga ehk lükkab intressikärpeid kaugemale, siis peab Euroopa Keskpank suurema tõenäosusega enda intressimäärasid rohkem alandama, leiab eurotsooni rahapoliitik.
Kui USA jätkab oma range rahapoliitikaga ehk lükkab intressikärpeid kaugemale, siis peab Euroopa Keskpank suurema tõenäosusega enda intressimäärasid rohkem alandama, leiab eurotsooni rahapoliitik.