Juhtkiri: Mis on vahet pangal ja kirikul?

Õnneks on see probleem vähemalt osaliselt lahenemas - loodetavasti juba uuel aastal kehtima hakkav üleeuroopaline makseteenuste direktiiv ei luba edaspidi vahendaval pangal vahendatava makse pealt teenustasu võtta.

Kuid probleem pole ainult Euroopa Liidu sisene, Eesti ärimehed ajavad asju ka kolmandate riikidega.

Liviko juht Janek Kalvi tõdebki, et neil on välismaksete tasudega probleeme tekkinud Venemaa poolega äri ajades: "Siis, kui meie klient maksab meile, on aeg-ajalt juhtunud, et oleme saanud väiksemas summas ülekande, kui arvel on olnud." Ühesõnaga, saadad kauba ära, kirjutad arve välja, laekub aga hoopis väiksem summa ja siis vaatad ise, kuidas puudujääki juhile-omanikule selgitad? Kas maksuamet usub, et saamata jäänud raha läks mõnele vahepangale?

Me siin pisukesel Maarjamaal kipume oma kõrge internetiseerituse ja vägevate e-lahenduste kõrval teinekord ära unustama, et muu maailm meist selles vallas kohati valgusaastate kaugusel maas on.

Rahvusvahelise äri esimesed valusad õppetunnid tulevadki tihtipeale panganduse vallast. Võtame näiteks Eesti pankade välismaksete hinnakirja, mis ülekantavast summast ei sõltu. Äripäeva ajakirjanik pidi Soome riigile ühe kohtutoimiku välja küsimise eest maksma 7 eurot, selgus, et panga ülekandetasu on 400 krooni! Odavam on osta laevapilet ja minna sularahas maksma, saad Helsinki ekskursiooni pealekauba.

Kuid tõsiasi on see, et ka meie pankadel on vahva komme igasugu kelli ja vilesid leiutada, pole miski imelugu, kui 1,01kroonise jooksva konto hoiuseintressi laekumisest teatab 3kroonine SMS… Tõestisündinud lugu, muide.

Vastuseks pealkirjas küsitule - vahet polegi - kõik ju tegelikult teavad, et loll saab kirikus peksa ning, et lollidelt tuleb raha ära võtta.

Autor: 1185-aripaev