Ettevõtete juhtide hinnangul on välismaksete tasudega seotud küsimused aktuaalne probleem ning eriti halb on olukord väljaspool Euroopa Liitu tehtavate maksetega.
"See on täiesti aktuaalne probleem ja need summad on ebaõiglaselt suured, mida kolmas pank tihtipeale maha korjab," kommenteeris tekkide ja patjade tootmise ning ekspordiga tegeleva ASi Wendre juht Vahur Roosaar.
"Hinnastamispoliitika on vahepankadel väga erinev. Ei oskagi öelda, mis skeemide järgi nad seda kasutavad, vahel tundub, et see on mingi protsendina võetud makse summast – vahel on see fikseeritud tasu,“ lausus Roosaar. Tema sõnul võib juhtuda, et suuremate maksete puhul küündib vahepankade teenustasu sadadesse eurodesse.
Roosaar lisas, et mida kaugema riigiga on tegu seda teravamaks probleem muutub, kuid isegi Euroopa Liidu osade riikide puhul on muutunud maksete tegemine kohati väga kulukaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liviko juht Janek Kalvi tõdes, et neil on välismaksete tasudega probleeme tekkinud Venemaa poolega äri ajades. „Siis kui meie klient maksab meile on aeg-ajalt juhtunud, et oleme saanud väiksemas summas ülekande kui arvel on olnud.“
„Uurimine on selgitanud, et tegelikult on vahepeal mingisugune korrespondentpank, kes on võtnud enda teenustasu automaatselt maha,“ ütles Kalvi.
Äripäeva pearaamatupidaja Enn Vallaski sõnul tekib probleem peamiselt välisülekannete väiksemate summade puhul ning siis võib korrespondentpank võtta osa ülekandest teenustasuna ära. Reeglina jäävad teenustasud väikemaks 10 eurost.
„Väiksemate välismaksete puhul tasuks maksevahendina kasutada krediitkaarti või tšekki, kuid tšeki ostmisel tuleb samuti pangale tasuda teenustasu,“ lisas Vallask. Tema sõnul on Äripäev otsustanud käituda nii, et kui laekub välismakse, mille summa on arvele kirjutatust väiksem, siis maksab Äripäev ise selle vahe kinni ja käsitleb seda pangakuluna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!