Soodustus kontsernist toob erisoodustuse tütarfirmale

Eelpool toodu on praeguses majanduse madalseisus ehk natuke otsitud näide, kuid laiemalt on tööandjatele siiski muutumas väga olulisteks küsimusteks:

- Millist rahaliselt hinnatavat hüve töötaja seotud isikutelt saab, kusjuures seotud isikute ring ei piirdu ainult kontserni ettevõtetega?- Kuidas selle kohta kiirelt piisavat infot saada, kuna erisoodustuse deklareerimiskohustus on ju soodustuse tegemisele järgneva kuu 10-ndal kuupäeval?

Kuna erisoodustuse maksukohustuse tekkimise eelduseks ei ole kulu olemasolu Eesti tööandja raamatupidamisarvestuses, siis tuleb informatsioon  muul viisil teada saada. Tihti on isegi siirdehindade põhjendamiseks vajalikku informatsiooni kontserni välisriigi äriühingutelt raske kätte saada ja võib eeldada, et Eesti äriühingu töötajatele võimaldatud tasuta lõunate, linnaekskursioonide, teatripiletite ning muude soodustuste kohta info edastamisel eriti ei pingutata. Arvestades elatustaseme ja hindade erinevust riikide vahel võib karta, et selliste soodustuste väärtus on vahel üsna olulises summas.

Seaduseelnõu seletuskirjast võib aru saada, et muudatuse eesmärgiks on eelkõige aktsiaoptsioonide maksustamisele täpsemad reeglid kehtestada. Kui nii, siis võiks seda seaduses ka selgemalt välja öelda. Aktsiaoptsioonid on eeldatavalt küll suurima rahalise väärtusega, kuid mitte siiski levinuim või tavapäraseim hüve, mida tööandjaga seotud isikute poolt antakse. Ka aktsiaoptsioonide puhul on see problemaatiline säte, sest kui näiteks USA-s asuv kontserni emaettevõte annab väga suure väärtusega optsioone Eesti töötajatele, ei pruugi Eesti tööandjal olla rahalisi vahendeid erisoodustuselt maksude tasumiseks ning vajalikku teavet erisoodustuse maksustatava väärtuse ja maksustamise hetke määramiseks.

Kui eelnõu sellises sõnastuses ka vastu võetakse, siis on tööandjatel üks võimalus juurutada deklaratsioonivormid, millega kõik töötajad kinnitavad igakuuliselt soodustuste saamist või mittesaamist. Eelnevalt on muidugi vajalik ka läbi viia koolitus, kus selgitatakse töötajatele põhjalikult, kes on need isikud, kellelt saadud hüvesid tuleb meeles pidada ja hüve maksumus välja uurida. Seega tuleb tegeleda täiendava bürokraatiga, mis kindlasti Eesti töötajate tootlikkust ei suurenda.

Heidi Wahtramäe, Ernst & Youngi juhtiv maksukonsultant