Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Baltic ei pea asjatult looklema

    Baltiraili (Helsingi) juhatuse liige, geotehnikainsener Ago Vilo.Foto: Erakogu

    Kangekaelselt Nabala kaitseala idaserva välistades on joonestatud suur hulk kõikvõimalikke looklevaid Rail Balticu trassivariante, mis kõik seavad aga löögi alla sajad majapidamised, kirjutab geotehnikainsener Ago Vilo.

    Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise heaks kiitnud valitsuse otsuse järel Internetis avaldatud võidurõõmu jälgimine tegi nukraks. Liiga paljud ilmselt ei vaevugi tõsiselt mõtlema selle peale, mis tegelikult toimub.
    Kultusobjektiks või ka absoluutseks sõjanuiaks muudetud Tuhala nõiakaevu lokaalprobleem on laiendatud tohutule alale ning langetatud otsuse majanduslikke tagajärgi nähtavasti ei kavatsetagi analüüsima hakata. Kas meil on looduskaitsega seni siis asjad nii halvad olnud, et isegi arukus minetatakse?
    Teeks kohe selge vahe – maavarad ja Rail Baltic. Oma geotehniliste tagajärgede poolest on need võrreldamatud (ehkki mõlemad on edukalt lahendatavad isegi Nabala piirkonnas), mõju Tuhala nõiakaevule kaasa arvatud. Praegu asutakse aga koos pesuvee väljaviskamisega ka last samasse saatma.
    Kangekaelselt pea asustamata Nabala idaserva välistades on joonestatud vist juba tosina jagu kõikvõimalikke looklevaid Rail Balticu trassivariante Harjumaa jaoks. Need kõik on tegelikult „teema variatsioonidega“, seades löögi alla sadade majapidamiste ja kümnete asulate huvid. Samuti ühendab neid asjaolu, et juurde tuleb maksta kümneid miljoneid eurosid juba RB ehituse käigus, ekspluatatsioonist rääkimata.
    Tänapäeva geotehnikale on jõukohane kiirraudteede ohutu ehitamine ka väga keerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes, mille hulka Nabala õnneks kuidagimoodi ei kuulu. Meie kõigi huvides tuleks Rail Balticu probleemidesse hoopis tõsisemalt suhtuda, kui seda seni tehtud on.
    Kaevandamise osas on määrav maavara unikaalsus. Kui mujalt samaväärset saada on, siis pole muidugi vajadust sellega just Nabalas alustada. Ehkki tänapäeval ehitame me edukalt isegi ajalooliste linnade keskel, tiheasustusaladel, kus põhjavee alandamine lähiümbruses üle paari sentimeetri ei saa kõne allagi tulla. Täpselt sama on võimalik tagada ka karjääride ümber, ümbruse hüdrogeoloogilist olukorda vähemalgi määral mõjutamata. Kogu küsimus taandub siingi ainult kulutuste mõistlikkusele, lõpptoodangu saamise tegelikule hinnale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.