Kolm asja, mis juhtub Vene kapitaliga

Eelmisel laupäeval esines Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin avaldusega, et Venemaa saatuse otsustab majanduslik jõud, mitte relvad. Suhteliselt harukordne avaldus sealtpoolt piiri, aga kahjuks ei ole põhjust arvata, et see lähiajal Venemaa poliitikas mingeid muutusi esile kutsub. Tõsi, varasemast rohkem on Venemaalt olnud kosta seisukohavõtte, mis ei ühti Kremli ametliku positsiooniga. Oluliselt muutunud on ka olukord Venemaa majanduses ja seetõttu on ärksamate inimesteni jõudnud arusaam, et majandus ja riik tervikuna on allakäigukursil ja need inimesed ei soovi näha riiki varemeteks muutumas.

Kapitali väljavool Venemaalt on kestev. Putini kõnes kuulutatud järjekordne maksuamnestia ei näi aitavat kaasa kapitali tagasitulekule. Venelased, kes on kapitali Venemaalt välja suunanud, teavad ise paremini kui keegi teine, et selle kapitaliga juhtub Venemaale naastes kolm asja: varastatakse, võetakse üle või kaotab lihtsalt väärtuse. Kapitali väljavool kestab ja rubla kukub tõmmates kaasa ka Valgevene ja Ukraina valuutasid. Analüütikud on ennustanud, et Venemaad ootab ees pankrottide laine. Milline sündmus järgneb sellele? Majandusliku olukorra halvenedes suureneb alati väljaränne. Millises mahus see juhtub, näitab lähitulevik, aga surve lahkuda kindlasti suureneb.

Venemaa on pidanud 2014. aastal maha väikese ja võiduka sõja, mis aitas kindlasti kaasa sellele, et rahvas Venemaal ei tulnud selle aasta kevadel tänavatele. Ka praegu tundub eufooria jätkuvat, aga see ei kesta enam kaua ja Putini režiim vajab uut rahvast ühendavat aktsiooni. Venemaa juhtkond teab, et krahh tuleb ja neil on valida, kas see juhtub pika aja jooksul vältimatus languses või juhtub see mingi suurema pauguga „välise surve tagajärjel“.