Kas rahaliidu kriis hakkab otsast peale?

Tsiprase lubadused kõrgematest palkadest ja tasuta elektrist ei mahu rahaliidu reaalsusesse. Kust selleks raha tuleks? Kreeka abipakett lõpeb veebruaris, väljavaated kapitaliturult mõistliku hinnaga laenu saada on küsitavad, uued abimeetmed eeldavad aga (vihatud) kreeditoridega uusi kokkuleppeid abi tingimustes. Lisaks, kui Kreeka kokkulepitud reformikursilt ära keerab, ei ole ka Euroopa Keskpangal enam võimalik Kreeka panku rahastada, sest sellisel juhul kaotaksid kehtivuse Kreeka jaoks leevendatud laenutagatisnõuded.

Tsiprase trump on aga jätkuvalt Kreeka rahaliidust väljakukkumise oht, mida soovitakse ilmselt igati ära hoida.

Kreeka poliitiline kriis on tekitanud ebakindlust ka Euroopa Keskpanga uue tugiostuprogrammi suhtes euroala võlakirjaturul, mille käivitumist oodatakse uue aasta alguses. Pigem on just see ootus, mille taga on paraku negatiivsed tegurid  - majanduskasvu kidumine ja deflatsioonioht, euroala riikide võlakirjade tootlusi praegu madalal hoidnud. Mitte niivõrd usalduse taastumine. Ja tavainimese jaoks, kui tööpuuduse on ikka alles üle 20%, pole kriis veel lahenenud. Nii ei pruugi hirmustsenaariumid ühel hetkel enam ära hoida valikuid, mis toovad võimule peavoolust kõrvale tüürivad parteid. Siis võib mõranema hakata ka see tugev poliitiline tahe, mille alahindamist eurole kadu kuulutanud kassandratele ette heidetakse.

Ent Kreeka Kreekaks. Rahaliidu kammitsas ei tunne ennast praegu hästi ka ei Prantsusmaa ega Itaalia.