Hale lugu, sotsid!

Valitsuskoalitsioon võtab Maruste eelnõu tagasi, ja see on hea. Nähtus nimega Maruste pole sellega muidugi Eesti noorukesest demokraatiast kadunud, aga sotsiaaldemokraatide soov tagasivõtmist enda võiduna näidata on pehmelt öeldes silmakirjalik.

Sotsid suutsid oma versiooni suurest võidust peale sotsiaalmeedia käibele lasta ka Delfis (praegu on see lugu juba pisut neutraalsemaks toimetatud). Sotside soov koalitsioonipartneriga rivaalitseda on muidugi arusaadav ja pärast Ligist lahtisaamist on veel paar pisemat punktivõitu saavutatud, aga katse Maruste eelnõu tagasivõtmist enda nimele kirjutada kukub küll läbi.

Sotsid olid nimelt selle häbiväärse eelnõu menetlemisel riigikogus oravatega paaris nagu sukk ja saabas. Sotside au ja südametunnistus Nestor rääkis rumalusi, nii et suu vahutas peas. Seda intervjuud Postimehele tuletatakse Nestorile veel pikka aega meelde, sest midagi nii jaburat pole selle mehe suust varem kuuldud.

Sotside äsjasel meelemuutusel on eeldatavasti kaks tagamaad.  Nad said muidugi aru, et avalikkuses tekkinud terav pahameel ei jäta neidki võimuliidu osalisena puudutamata, kui see eelnõu peaks seaduseks saama, ning soovitamata seda suppi helpida eelistati seisukohta muuta.

Poliitiline reaalsus on ilmselt paraku veelgi proosalisem. Sotsidel pole mingit oma seisukohta olnudki ja eelnõu toetati lihtsalt Reformierakonna sabas, kes oli selle eelnõuga ellu viimas oma unelmat riigist, mille juhtimisest ei maha ühtegi jälge. Tallinna-vääriline salastamismaania vaevab Reformierakonda juba pikemat aega. Nüüd lihtsalt leidsid oravad, et tark on ebamugavust tekitava eelnõuga väheke hoogu pidada, sest muidu läheb kisa enne valimisi liiga suureks, ja sotsid olid lihtsalt nõus. Võtame laualt maha praegu, muidu tulistame endale jalga.

Siinkohal sotside võidust rääkida on silmakirjalik ja hale.