Ettevõtlusaktiivsus langeb – mis lahti?

Vähemalt esialgu küll dramatiseerimiseks põhjust ei näe. On ju meil varsti juba 30 aastat ettevõtete arv pidevalt kasvanud ning ettevõtte keskmine suurus (töötajate arvu järgi) langenud. Võimatu on öelda, milline oleks optimaalne ettevõtete arv ja ettevõtte keskmine suurus.Samas pole põhjust arvata, et üks trend lõputult kestab ja et mida väiksemaks ettevõtted jäävad, seda parem. Ka Eesti ettevõtluse kasvustrateegias aastateks 2014-2020 pole enam eraldi eesmärgiks seatud ettevõtlusaktiivsuse tõstmist (mõõdetuna ettevõtete arvuga 1000 elaniku kohta) – seda põhjusel, et saavutatud on juba küllaltki kõrge näitaja.

Nii mõnedki autorid väidavad, et keskmise sissetulekuga riigid (nagu Eesti) peaksid juhul, kui soovivad liikuda suure sissetulekuga riikide poole, panema rõhu pigem hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete toetamisele (sh inimkapitali suurendamisele ja tehnoloogia arendamisele) kui üldise ettevõtlusaktiivsuse (ettevõtete arvu) tõstmisele.

Kasvuambitsioonid jätavad soovida. 2013 uuringus vaadeldi ka ettevõtjate arengupüüdlusi. Võrreldes lähemate naabritega (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) hindasid Eesti ettevõtjad kõrgemalt oma toodete innovaatilisust, keskmine oli rahvusvahelistumise orientatsioon, kuid suhteliselt väikesed olid ootused töötajate arvu kasvule. Vastajate hinnangul anti Eestis Leeduga võrdne, kuid Lätist, Soomest ja Rootsist mõnevõrra madalam hinnang ettevõtlusega alustamiseks vajalike oskuste ja teadmiste tasemele. See võibki olla barjääriks nii ettevõtlusega alustamisel ,kuid eriti vähendada kasvuambitsioone ning nende realiseerimise võimet. Siit siis väljakutse ettevõtlushariduse arendamisele: vajame mitte niivõrd rohkem kui paremaid ettevõtjaid.

Puhtalt majandusliku otstarbekuse kõrval tuleb arvestada ka regionaalsete ja sotsiaalsete probleemidega. Eri tasanditel võivad eesmärgid olla erinevad: näiteks kui riigi tasandil on prioriteediks innovaatiliste, hea kasvupotentsiaaliga ning ekspordile orienteeritud ettevõtete toetamine, siis konkreetses piirkonnas võib aktuaalne olla tööpuuduse vähendamine, teatud inimgruppide toetamine või kohalike traditsioonide säilimist toetava ettevõtluse soodustamine.Kas prioriteediks on eelkõige majanduslik efektiivsus või toetame ettevõtlust kui eluviisi? Eesmärgid ei pruugi olla just vastandlikud, kuid ka mitte kokkulangevad. Erinevad ettevõtted vajavad ka eri sorti abi – suure kasvupotentsiaaliga ettevõttel on erilised probleemid, mis erinevad elustiili-ettevõtte omast. Pilt pole seega mustvalge ja otsida tuleb otstarbekat tasakaalu.