Iga investeeritud euro parandab elektrivõrku

Elektrivõrgu planeerimine Eestis on sarnane köiel kõndimisega – suurele hajaasustusele vastandub plahvatuslik valglinnastumine. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste teadlastega oleme investeeringuteks leidnud optimaalsed lahendused. Konkurentsiameti tellitud põhjalik analüüs tunnustab samuti meie lähenemist investeeringutele kui edumeelset ja süsteemset.

Elektrilevi teeb investeeringuid vaadates ligi 40 aasta kaugusesse tulevikku. Riskianalüüsides, mis on investeerimisotsuste aluseks, rakendatakse kaasaegseid suurte andmete analüüsimudeleid, mille abil leiame kõige kriitilisemad, kõige enam kliente ja ühiskondlikke kogukahju mõjutavad liinilõigud ja tagame, et iga võrku investeeritud euro mõju oleks maksimaalne.

Keskmisest nutikamad ja efektiivsemad investeeringud on Elektrilevile üliolulised, sest üks Eesti elektritarbija peab ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui Hollandi või Saksamaa elanik. Peame tagama vastuvõetava varustuskindluse kõigile klientidele olukorras, kus 58% elektrivõrgust asub hajaasustuses, kuid selle kaudu tarbitakse vaid 4% kogu võrku läbivast elektrienergiast.

Seda, kuidas me oleme investeeringute täpse sihtimisega hakkama saanud, näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Viimase viie aastaga on rikete arv langenud tugevalt üle kolmandiku ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta on langenud rohkem kui kaks korda, 131 minutini. Elektrilevi eesmärk on ambitsioonikam, viia 90% klientidest järgmise kümne aastaga ilmastikukindla elektrivõrgu mõjualasse.

See ei ole hajaasustust ja piiratud investeerimisvahendeid arvestades lihtne ülesanne. Elektrivõrgu planeerijatel tuleb iga päev leida väga nutikaid lahendusi, mis tagaksid iga investeeritud euro maksimaalse mõju. Kui põhjalikult läbi kaalutud ja nutikad otsused tagavad tulevikukulude kokkuhoidmise, siis üksikutel juhtudel, näiteks piirkonna elanikkonna kiire kasvamise tõttu, on majanduslikult põhjendatud ka suhteliselt uue elektrivõrgu ümberehitamine.

Ent igal elektri tarbijal ongi õigus olla nõudlik ja esitada Elektrilevile põhjendatud küsimusi - kas tänase võrgutasu suurus peab selline olema ja mida selle eest vastu saab. Vastamiseks tuleb kaalukausile seada, millist teenust me tahame ehk kui palju oleme valmis taluma elektrikatkestusi. Kui ohutut elektrivõrku me tahame, millises mahus tahame elektriliitumisi ühisest rahakotist toetada, kui kiiret reageerimist riketele ootame ja kas soovime võrguettevõtjalt kaasaegset teenindust ja operatiivset teavitust. Võrgutasu kujunemine on balansseerimine kõikide nende ootuste ja vajaduste vahel.