Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OPECi tähtsus väheneb nafta hinna kujundamisel

    Eesti Õliühingu juht Toomas Saks.Foto: Raul Mee

    Viimastel aastatel on OPECi tähtsus toornafta turul vähenenud, kirjutab Eesti Õliühingu juht Toomas Saks. Suurenenud on ka erimeelsused OPECi enda ridades.

    Toornafa hind väga kõrge olnud ainult viimased 7–8 aastat. Veel 1990. aastate algul oli toornafta barreli hind alla 10 USD/barrel. Kui me räägime toornafta hinnast ligi 140 USD/barrel, siis on tegu kindlasti spekulatiivse hinnaga, mille taga on selgelt ka OPECi riikide omavahelised kokkulepped.
    Toornafta barreli omahind on eri tootjatel ja isegi sama tootjariigi eri naftaväljadel väga erinev. Kuigi see on suhteliselt kiivalt varjatud saladus, on teada, et näiteks Saudi Araabia mõnedel naftaväljadel on barreli omahind alla 10 USD/barrel. Samas Põhjamerest puuritud ja ammutatud barreli omahind võib olla umbes 45 USD/barrel või veelgi kõrgem. Ilmselt samal tasemel on ka USA kildanafta tootjate omahind.
    Suured kulutused
    Kümmekond aastat tagasi suutsid OPECi liikmed omavahel kokku leppida ja hakata tootmist piirama. Kui samas oli maailma majanduses, eelkõige Hiinas ja Indias kulutus järsult tõusnud, oligi aeg küps, et barreli hind tõusis üle 100 USD/barrel. Loomulikult olid kõik toornaftat tootvad maad või sees. Mõned, nagu üks meie naabritest, pääses ilmsest kodusõjast, kuid kahjuks peale stabiilsuse saabumist kulutas siis ja kulutab praegu naftadollarid relvastusele. Mõned tootjad ehitasid kõrbe suusatunneleid ja kui oli vaja ehitada elamuid, siis ikka vette, kunstlikult ehitatud saartele. Kuna hind oli kõrge, siis kõik toornafta tootjad olid oma kulutusi suurendanud ja olid ka arvestanud sellega edaspidises, sest tarbimise tõus näis olevat vähemalt 2030. aastateni garanteeritud.
    Kahjuks jäeti kahe silma vahele, et toornafta kõrge hind annab tõuke ka erinevate alternatiivsete toornafta varude kasutusele võtmiseks. Juhtuski see, et mõne aastaga sai USAst, kes siiani oma naftavarusid ei kasutanud, tänu kildanafta ulatuslikule kasutusele võtmisele arvestatav toornafta tootja. Toornafta tootmine on USAs võrreldas aastaga 2006 tõusnud viis korda. Oluliselt on suurenenud ka erinevad alternatiivid fossiilsetele kütustele. Seega viimastel aastatel on OPECi tähtsus toornafta turul vähenenud. Suurenenud on ka erimeelsused OPECi enda ridades.
    Eesti plaan
    Kuna kõrge hind ahvatles, siis ühel hetkel oli ka Eestil plaan, kuidas saada fossiilsete mootorikütuste tootjaks. Õnneks see idee ei täitunud ja tühjad investeeringud jäid tegemata.
    Tihti on ajakirjanduses ilmunud artikleid, kus suisa oodatakse, millal toornafta hind tõuseks paari aasta tagusele tasemele. Ei oska nende artiklite autoritega nõustuda, sest praegu on Eestil tänu mootorikütuse odavale hinnale eelis võrreldes Euroopa teiste riikidega.
    Praegu oleme olukorras, kus liiter mootorikütust tanklas on ligi 30 eurosenti odavam, kui oli aastal 2012. Kui mootorikütuste tootmise tooraine ehk toornafta hind jääb samale tasemele, on lootust, et tanklas müüdava kütuse hind jääb jätkuvalt madalale tasemele. Samas juba praegu moodustavad tanklas müüdava kütuse hinnast üle poole erinevad riigimaksud, nii et tegelik kütuse hind tanklas ei sõltu mitte niipalju maailmaturu hinnast, vaid ka riigimaksudest.
    Kahjuks on Eesti valitsus viimasel ajal võtmas vastu otsuseid, millega seda eelist tahetakse vedelkütuste järsu aktsiiside tõusuga teha olematuks. Et Eesti majandus oleks jätkuvalt jätkusuutlik, jääme lootma, et naftatoodete hind maailmas lähiajal ei tõuse ja ka meie valitsusel jätkuks jõudu mootorikütuste aktsiiside tõusust loobumiseks.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Põhjala pruulikoja juht nägi tulevikku nõukogust teisiti ja lahkus
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.