Tõehetk saabub suvel

Jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed, ütelnuks ilmselt Türgi alama poeg Ostap Bender, kui peaminister isiklikult haldusreformi eelnõu riigikogule üle andis. Meedias see tõsi küll suuremat vastukaja ei leidnud, ju on tegemist liialt sisulise küsimusega.

Olles mitu korda valitsust otsustamatuse pärast nahutanud, tahan teda sel korral kiita. On päris viimane aeg, et haldusreformi eelnõu jõuaks riigikogusse. 15 aastat tagasi, kui Reformierakond tõmbas haldusreformile pidurit, ütlesin, et eks me hakka siis selgitama ning veenma. Eks me seda olemegi 15 aastat teinud. Veel kaks aastat tagasi kinnitas värske peaminister Taavi Rõivas, et suuremate haldusüksuste moodustamine nende tõhusust ei suurenda, nüüd räägib ta riigikogu ees täpselt vastupidist juttu.

Tegelikult võiks Rõivast mõnes teiseski küsimuses valgustus tabada. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. Oleks varem teadnud, et haldusreformi kohalt liigutamiseks tuleb Andrus Ansip Brüsselisse saata, oleks seda võinud ju teha kiiremini.

Tavaliselt ei too üks pääsuke veel kevadet. Haldusreformi kavade juures on pahandatud, et miks pole selle juures kohe lahendatud omavalitsuste tulubaasi küsimust ega määratletud kõikjal Eestis ühte moodi kehtivaid teenusstandardeid. Need on kahtlematult vajalikud, eriti viimane. Kuid Arto Aas tegi õigesti, kui jättis praegu antud küsimused kõrvale ning läks haldusreformi teostamiseks vajaliku eelnõuga edasi.

Minagi võiksin pikalt rääkida, mille kõigega ma praeguse eelnõu juures rahul pole. Näiteks valitsuse madala ambitsioonikusega, mis julgeb vaid pehmelt unistada tõeliselt tugevate ehk vähemalt 10 000 inimest katvate omavalitsuste moodustamisest. Esiteks usun, et sõltumata valitsuse soovidest asutakse tegelikkuses just selliseid omavalitsusi looma, ning teiseks on teatavasti hea suurim vaenlane just veel parem. Üritades teha ideaalset reformi ning pakkuda kõikehõlmavat lahendust, laseme praegusegi võimaluse käest. Sest esitatud seadust vastu võttes võtab uute suuremate haldusüksuste moodustamine igal juhul hoo sisse.

Saatuslikult oluline on sel taustal, mis hakkab toimuma riigikogus. Praegu on koalitsioon vähemalt selles küsimuses ühtne, kuid sotsidelt lisandub sellele kahtlaselt palju agasid. Kui parlamendis pole sotsid seisukohavõttudega veel nii kategoorilised, siis üks nende peamisi ideolooge Jaak Allik kõmistab Viljandist päris kurjalt. Ning presidendivalimised pole veel õieti alanud. Vaid üks asi näib sellega tõenäone olevat – valijameeste kogusse kipub see küll minevat. Just selle tõkke taha jäi omal ajal pidama esimene tõsine katse haldusreformi teha, millele Siim Kallas just presidendivalimistega seoses pani pidurit. Tahaks väga, et nüüd samal kombel ei läheks. Tõehetk saabub suveks, mil on näha, kas riigikogu on suutnud haldusreformi vastu võtta või mitte.