2008 tuleb tagasi?

2008. aasta Lehmani kriisi mõjud olid sügavad ja pikaajaliselt negatiivsed, hõlmates peaaegu kõiki suurte piirkondade majandusi. Brittide võimalikul ei-otsusel ja Lehmani kriisil on sarnaseid jooni, mistõttu peame olema valmis mõjude käekirja ennetavalt lugema. Soovitan ettevõtjatel Lehmani mõjude märkmepaberitelt tolm pühkida ja mõtelda võimalikke äririskide stsenaariumitele.         

Nii suure mõjuga otsused toovad rahaturule rahutused ja suurema teadmatuse, mida tuntakse finantskeeles volatiilsuse nimetuse all. Lehmani kriis vähendas oluliselt esmajoonest riskide võtmise julgust majandustegevustes, mis oli seotud kinnisvaralise arendustegevusega. Ka Brexit toob kaasa samasuguse kõrgendatud konservatiivsuse pankade riskide juhtimise poliitikas

Pere rahavoogudes soovitan reserveerida vajalikud lisapuhvrid. Optimist vastab mulle, et kuue kuu euribor liigub ümber nulli. Soovitan ikkagi vaatamata intressi taseme kergendusele mõelda veelkord läbi pere eelarve ja rahavood. Tagantjäreletarkus ei aita kedagi.

Taust on siiski teine

Brexit otsuse ajastus erineb siiski Lehmani omast. Lehmani kriis tabas riikide majandusi ulatusliku majandusliku kasvu ajajärgus (üle 5% aastas). Praegu on majanduse kasv tervikuna tunduvalt laugem, ulatudes keskmiselt 2%ni aastas. Euroopa panganduses kehtib negatiivsete intresside tsükkel. Oluline finantsmõõdik 6 kuu euribor püsis 2008 kevadel 5,4% peal, praegu hoiab see taset -1,5 % (kes oleks 2008 sellist taset ette kujutanud!).

Euroopa ja ka teiste maailma riikide valitsuste suureks väljakutseks jääb riigivõlgade teenindamine. Vaatamata aktiivsetele diskusioonidele ja eri tagatisfondide skeemide loomisele on tervikuna Euroopa riikide koguvõla tase kasvanud. Brexit tekitab suuremad erimeelsused Euroopa riikide valitsuste suhtumises riikide finantsdistsipliini ja riigivõlgade võtmisesse tervikuna.  Killustatus riikide nn avaliku raha juhtimise poliitikas  suurendab riske  nii eurole, kui rahvuslikele valuutadele, mille tulemusena leiab aset euro ja väiksemate rahvusvaluutade nõrgenemine.  

Võime osutuda tunnistjaks sellele, et Mario Draghi ei anna raha puistava helikopteri juhile tõusuluba. Kui Brexiti risk realiseerub, tähendab see, et Euroopa Keskpank peab oma rahapoliitikas tegema muudatusi.