Väiksemad, kvaliteetsed uued korterid „töötavad“ igas turufaasis. Neid saavad koduostjad endale lubada ka raskemal ajal ning investorid on selliste korterite ostmisest väljaüürimise eesmärgil alati huvitatud.

Eriti nõutud on kahetoalised, 45-50 m2 korterid uutes majades, mille järele tunnevad vajadust nii tavaostjad, investorid kui ka üürnikud.

Esimeste jaoks oleks uute väiksemate korterite näol tegemist hea elamispinnaga, millest ka keerukamal ajal jaks üle käib ning mille soetamiseks pangast finantseeringut saab. Teise grupi puhul oleks tegu korraliku rahapaigutusega ning kolmandate jaoks on rahuldatud nõudlus optimaalse suuruse, mõistliku hinnataseme ja kvaliteetse üürikorteri osas.

Arendajatel tasub ringi vaadata ja otsida võimalusi väljaarenenud elukeskkonnas, kus mõnd vanemat hotelli, tööstushoonet või ühiselamutüüpi maja annaks väiksemateks korteriteks ümberehitada. Muide, selliseid näiteid on, kus mõõdukate kulutustega on vanem hotellihoone või kontorimaja kaasajastatud ning kehtivate elustandarditeni parendatud. Just sellisel kaubal tundub hetkel Tallinnas märkimisväärne nõudlus olema.

Huvitav on ka trend, et peale kahetoaliste on Tallinnas nõutud neljatoalised korterid ning raskem on müüa kolmetoalisi. See tuleneb muu hulgas sellest, et noored ühe lapsega pered jätavad kolmetoalise korteri ostu vahele ning 1-2-toalisest minnakse kohe neljatoalisse elamisse eeldusel, et pisiperet tuleb veelgi juurde.

Kätte hakkab jõudma ajajärk, kus on tekkimas nõudlus terviklike üürikortermajade järele. Seda toetab aktiivne üüriturg, sest paljud on otsustanud pigem üürida kui osta. Selle põhjuseks on ebaselge tulevikunägemus, mis näiteks noorte puhul avaldub küsimuses, kas siduda edaspidine elu Eesti või mõne muu riigiga. Omajagu muret tekitab ka poliitiline olukord, mis mõjutab ka majandussituatsiooni. Ja loomulikult on tihtilugu põhjus ka selles, et inimestel pole veel piisavalt laenuvõimekust ning esialgu piirdutakse üüripinnaga.