Tehismõistus riigikokku

Donald Trumpi võidu taga oli masinõpe, Bloomberg on teda võrrelnud nässuläinud, kuid siiski õppiva singulaarsusega. Tieto teatas börsile eelmise aasta oktoobri lõpus, et rakendab tehisintellekti oma andmeüksuse juhtimisse. Associated Press rakendas tehisintellekti ajakirjaniku asemel rutiinsete uudiste tootmisel töösse juba aastal 2015.

Miks peab sekretär ministeeriumis või kohalikus omavalitsuses sissetulnud kirju märksõnade järgi filtreerima ning suunama edasi õigesse osakonda, kui masin oleks täpsem ja efektiivsem? Miks peab täna lihtsamaid vastuseid küsimustele koostama ametnik, kui on olemas juba intelligentseted jutu-botid, kes suudavad ettevõtete tugiteenustes klientidele küsimustele kiiresti vastuseid leida? Kas me harjuksime varsti sellega, et ametniku, vallavanema või ministri asemel vastab meie lihtsamatele küsimustele mõtlev robot?

Mis juhtuks siis, kui ühel päeval oleks Toompeal Heimar Lengi, Maire Aunaste, Tanel Talve või kellegi neljanda asemel hääletussaalis ja komisjonide töös kuuks ajaks tehisintellekt Nora? Kui me usaldame foori tänavate ületamisel ning hääletamisel e-hääletust, kuivõrd valmis oleksime me astuma veel sammu kaugemale ja delegeerima otsustamise mõtlevale masinale?

Kui riigisaladuse luba ei saa Norale turvalisuse kaalutlustel ilmselt võimaldada, sest risk naaberriigi luureteenistuste huviorbiiti sattuda on niikuinii suur, siis korraks sotsiaal- või majanduskomisjoni tööpõllule end 101. riigikogu liikmena kuuks ajaks paisata ei tohiks olla otsustama treenitud Norale sugugi üle jõu käiv ülesanne. Saati siis asendada riigikogulasi, kes tahaksid andmeanalüüsi ja taustamaterjalidega tutvumiseks endale assistente, sest aega pole piisavalt. Nora oleks sunnitud õppima ning töötama läbi oluliselt suurema hulga informatsiooni, kui seda suudab täna teha keskmine riigikogu liige oma eluea jooksul, samuti suudaks ta loogiliselt vormistada ja tõestada väiteid, millega tänane keskmine riigikogulane jääks ilmselt hätta. Ning kui Nora oskaks aru saada kontekstist ja küsida sisukaid küsimusi, võiksime saada ümara jutu asemel sisukamaid põhjendusi ja ehk tema abil ka esmase ülevaate üksteisele vastukäivatest õigusaktidest. Teadlastele samas jääks ka huvitav väljakutse, kuidas selgitada Norale, mis on avalik huvi ja inimõigused.

Tehisintellekt-riigikogulane peaks südametunnistuselt olema eelkõige demokraat. Üsnagi keeruliseks muutuks seetõttu uue riigikogu liikme maailmavaateliste tõdede selgekstegemine, ilmselt Nora ei saaks olla ei tänane valitsus- ega opositsioonierakonna liige ega ühegi teise erakonna ideeline toetaja, vaid talle tuleks teha kõigepealt selgeks esiteks põhiseadus ja teiseks Eesti õigusruum ja parlamentaarse demokraatia alusprintsiibid ning valimiste korda tuleks muuta.

Kui Nora võtaks täielikult üle riigikogu liikme kohustused, näeks me ilmselt tänasega võrreldes argumenteeritumaid otsuseid, majanduses ja sotsiaalteenuste väljatöötamisel rohkem kvantitatiivset analüüsi, otsused põhineks andmetel ja tõestataval materjalil, mitte avalikkusesse peegeldatud emotsioonidel või tagasipeegeldunud populismil.

Kui õpetada Norat vältima ja ära tundma demagoogiat ning populismi, läheks teistel riigikogu liikmetel elu mõruks. Majanduselus võiks värske riigikogulane tunda ja mõista võimalikult laial skaalal autoreid ning samuti ka suuta praktilisi kogemusi poliitikasoovitusteks sünteesida. Välispoliitikas oleks ta partner, kes oskaks avalike allikate põhjal prognoosida poliitikate kujunemist ning analüüsiks toimijate käike ja mustreid. Ilmselt kaoks diplomaatiline žargoon ja kui käimas on sõda, nimetatakse seda ka tegelikult sõjaks – jäädes viisakaks.

Nora saaks kohtuda 24/7 valijatega, tal oleks see võimekus olemas ja kuluhüvitistesse kuluridasid ei tekiks. Samuti ei tekiks esindusauto kulusid, mis tihti on ajakirjanikel pinnuks silmas. Nora on võimeline suhtlema korraga nii valijatega kui ka teiste poliitikakujundajatega sõltumata ajast ja asukohast. Riigikogulase versioon 2 suudaks töötada nii öösel kui päeval, õppides samal ajal tagasisidest ning luues uusi mudeleid selleks, et edukalt tegutseda.

Nora tööd saab mõõta tema otsuste kvaliteedis – mis siis saab, kui mõni tema otsustest otseselt või kaudselt kellegi surma põhjustab? Kes vastutab, kas Nora looja või tehisintellekt ise? Tehisintellekt peab suutma seostada fataalseid tagajärgi otsustega ja mõistma, kus on piir.

Hea küll, see ei pea olema riigikogu liige, keda tehisintellekt asendab, ja ilmselt on praeguste teadmiste juures veel liigagi keeruline asendada Lenki, Aunastet või Talvet. Ent kui suudaksime riigis masinõppe ja teenusdisaini kaasabil ehitada üles ühe senini mõne lihtsama, üsna rutiinse avaliku teenuse või tugiteenuse, mida enne tegi inimene ja nüüd masin, oleksime juba jõulise sammu edasi astunud. Kas me oleme selleks valmis, on iseasi. Homseks vähemalt oleks meil jälle juba natuke õhem ja optimaalsem riik.

Loodetavasti ei osutu riigikogu liikmed siinkohal ludiitideks, kes kardavad, et masin tuleb ja võtab nende töö lõplikult ära, kärbivad e-valimisi või loobuvad pöörastest ideedest enne mõtet lõpuni mõtlemast.