Vaevalt sai Helir-Valdor Seeder napi häälteenamusega IRLi esimeheks ära valitud, kui koitis emadepäeva hommik ja vastne parteijuht õnnitles eesti emasid – andes teada, et tema on nelja lapse isa.
Ega see muidu nii meeldejääv ei olekski, kui just Seeder poleks IRLi suurkogul peetud kõnes maha saanud labasusega, mis nii kergesti meelest ei lähe. „Eestlaste rindejoon ei ole mitte tõrvikurongkäikudel ega streigikomiteedes, vaid magamistoas! Just seal sünnivad meie tulevikulahendused,“ teatas Seeder. Ma vist ei taha kuulda, mis sõnadega hakkab see mees edaspidi seisma pereväärtuste eest – mis aga pidavat olema IKRE (aitäh, @KurtValter, täpse määratluse eest) ühe põhiväärtuse, alalhoidlikkuse nurgakivi.
Sest tõepoolest: kõik need neli Seedri sõnastatud märksõna – alalhoidlikkus, konservatiivsus, parempoolsus ja rahvuslus – on EKRE ära kaaperdatud ja lagastatud. Millega eristuda, kuidas olla EKREst veel ekrem? Vastuse pakub Seedri enda viide: ta meenutab, et omaaegse Isamaa põhikiri määratleb end muu hulgas kristlik-demokraatliku erakonnana ja ka Res Publica alustas oma poliitrännakuid kirikus.
EKRE religioosse taustaga poliitikud ning isegi SAPTKi (SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks) tuumik on hoidunud seda laegast avamast ning on eelistanud varjata, et nii mõnelgi nn pereväärtusi kaitsval hoiakul on padukristlik tagapõhi. Aga kuulake Seedrit tähelepanelikult: „Tugeva riigi alus on tugev perekond ja korras kodu. Kõik Eesti poliitikad peaksid olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Eestit saavad õnnelikumaks ja nooremaks teha lapsed.“
Kui panna siia juurde veel lähtumine loodusseadustest, mis muide on Seedri programmilises kõnes ära nimetatud, julgeksin ennustada näiteks abordi keelamise peatset laualetõstmist, aga miks mitte ka kontratseptiivide kasutamise karistamist. Naised, teile jääb selles paradigmas kolm K-d: Kinder, Kirche, Küche.