Kes peab kartma robotit?

Selle asemel et laduda ostukorv kaupa täis üks kord nädalas, nagu on tavaks suurtes riikides, meeldib eestlastele toidupoes käia iga päev. Me eeldame, et kauplus on avatud südaööni ning personal alati valmis teenindama.

Sageli supermarketit külastav klient teeb kaupmehele loomulikult rõõmu. Nüansse arvesse võttes on klientide ootused aga liiga kõrged, millega kaasnevad kaupmehele suured kulud ning tasakaalu leidmine ei ole kergete killast. Klient on siiski kuningas ning otsustab, kui kaua peab müüja kassas olema, milline peab olema kaubavalik ning kus kauplus asuma peab.

Jaekettide kõige suurem valukoht on pikka aega olnud usaldusväärse ja lojaalse teenindaja tööjõuturult leidmine. Tulevikutrendid aga viitavad, et võib-olla 20 aasta pärast on supermarketites tööjõus ülekaal robotite käes.

McKinsey Instituudi uuringu kinnitusel on kaubandus üks esimesi valdkondi, mida on võimalik täielikult mehhaniseerida. Uuringust selgub, et tänapäeval ei asenda robotid inimest ainult füüsilise töö tegemisel, vaid nad on võimelised edukalt hakkama saama ka kognitiivsete ülesannetega.

Automatiseerimine ei juhtu muidugi üleöö, uuringus loetletakse viis põhilist faktorit, mis mängivad rolli automatiseerimisele üleminekul – automatiseerituse sobitamine taustsüsteemi, arenduste ja lahenduste väljatöötamise maksumus, tööjõuturu dünaamika ning majanduslik kasu.

Just majanduslik tõhusus on see, mis sunnib kaupmeest tegudele. 

Logistikaga tegelevad ettevõtted investeerivad iga aastaga aina rohkem logistikakeskustes kasutatavasse tehnikasse, tõstukitesse ja teistesse abivahenditesse, mis vähendavad füüsilise tööprotsessi osa, muudavad töö tõhusamaks ja säästavad inimeste tervist. Robotid on juba jõudnud ka müügisaalidesse – valdav osa poekülastajaid on kokku puutunud iseteeninduskassaga. 

Käibe järgi on kaupluses kõige rahulikum aeg esimesed ja viimased paar tundi, kuid tihedas konkurentsis ei saa keegi lubada, et paneb poe teistest varem kinni, sest iga klient on kulla hinnaga. Tulevikus võiks olla üks võimalus see, et vahetult enne sulgemist saab maksta ainult iseteeninduskassas – mõistlikumaks muutuks ka müüjate tööaeg. Kõik võidavad.

Iseteeninduskassad on üsnagi aktiivselt kasutuses, kuid alati on neid, kellele uus tehnoloogia ja süsteem on harjumatud, eriti torkab see silma vanemate inimeste hulgas, kelle jaoks on tähtis suhtlus müüjaga. Kliendile on automaatkassa puhul oluline anonüümsus ning kiire ja lihtne ostmine.

Astudes paar sammu edasi, jõuame nutikate ostukärudeni. Praegu töötab selliseid kärusid välja Wal-Mart. Käru aitab külastajal riiulitelt üles leida vajaminevad tooted, sõidab ise vajalikku kohta ning leiab tee tagasi kliendi juurde. 

Wal-Mart usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisse tuleb panustada, kuna nad peavad tõhusamalt konkureerima suurte e-poodidega, näiteks Amazoniga, mis kasutab oma ladudes juba 30 000 roboti abi. Amazonis tegutseb ka suur IT-spetsialistide armee ning see kasvab igal aastal.

Inglise online-supermarket Ocado võttis eelmisel aastal lisaks 200 kvalifitseeritud insenerile tööle 200 uut tehnoloogiaeksperti, kasvatades nende arvu ligi tuhandeni. Järgmisel aastal loodavad nad tööle värvata veel sadakond IT- ja tehnoloogiaspetsialisti ning veenda rahvusvahelisi jaemüüjaid kasutama just nende tarkvara ja tehnoloogiat. IT pealtung on kaubanduses totaalne.

Kui ettevõtte kulud on tänu automatiseeritud tööle väiksemad, aga teenust või toodet müüakse ikka sama hinnaga, suureneb ettevõtte kasum. Kasu on sellest samuti teenindajatele. 

Tuleviku töökohad on kindlasti teistsuguse iseloomuga, kui praegu oleme harjunud nägema. Töö otsa ei saa. Ta muutub lihtsalt kogu aeg targemaks.

Autor: Vaido Padumäe