Loone võiks sünnitada vasakpartei

Sotsiaaldemokraadid pole mingid õiged vasakpoolsed, vasakpoolset poliitikat ajab pigem ametlikult tsentrisse paigutuv Keskerakond. Sotside ja EKRE vastasseisule annavad hagu alla pigem kohalikel valimistel pigem künnise alla jäävad jõud ja need, kes ihkavad Keski-Reformi vastastikku kasulikule teineteise tümitamisele lihtsalt vaheldust.

Kõige enam kapatsiteeti vasakmõtet edendada näib olevat keskerakondlasel Oudekki Loonel, kes kirjutas viimati tänukirja Kreeka justiitsministrile Stavros Kontonisele, kui too keeldus tulemast meie justiitsministri Urmas Reinsalu korraldatud kommunismi kuritegude konverentsile, ja kutsus üles ka kapitalismi kritiseerima.

Kapitalismi kritiseerimine, kui seda vähegi sisuliselt teha, võiks anda paremjõududele tõuke omakorda paremini argumenteerida. Pole ju turumajanduski mõni muutumatu või arenematu suurus: on, mille üle arutleda. Praegu valitseb ennast parempoolsena esitavas tsentris karjuv mõttelaiskus: kunagi ettevõtjate erakonnaks peetud Reformierakond lubab tasuta lõunaid Savisaarega võidu, nagu ta võimul olles makse tõstis keskpartei vääriliselt. Põhjus on lihtne: rasvaga tihaseid püütakse. Tasuta asjade lubamine on kõige labasem viis hääli saada.

Eeldades, et IRL paneb varsti kõrvad pea alla ja Vabaerakonnast ei tulegi elulooma, liigub Eesti poliitmaastik üheülbastumise poole, kus maid jagavadki Kesk- ja Reformierakond, mille tõekspidamistel ja poliitikal tegelikult mingit põhimõttelist vahet ei ole.

Iseenesest on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei küll olemas, aga suures plaanis on ta mõjutu. Ja vaevalt on tegusal vasakparteil, kui säärane peaks sündima, teab kui suurt lootust kohemaid üle riigikogu valimiste künnise pääseda. Ent kui ta end parempoolseks pidavaid jõude natukenegi pärisparempoolsemaks muudaks, oleks ta juba teinud, mida vaja. Käimasolevad kuumad debatid liberaalsuse ja konservatiivsuse üle on hea foon – loota jääks vaid, et poliitikate üle arutlemisel minevikust ka olevikku ja tulevikku vaadataks.