Selle aasta suur üllataja kohalike volikogude valimistel oli Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes tegi üle riigi paremuselt teise tulemuse. Debütant kogus hääli kokku 5534, mis oli isegi rohkem kui samas piirkonnas kandideerinud Yana Toomi tulemus.

Valimisööl erakondade pidude vahel liikudes kuuldus nii erakonna liikmetelt kui ka ajakirjanikelt üllatavaid kommentaare Kaljulaidi tulemuse kohta. Mis küll sellise edu tõi?

Suure häältesaagi põhjusteks on pakutud Põhja-Tallinna eestistumist, Kaljulaidi nooruslikku ja avatud mõttega meeskonda kui ka niisama linnaosa elanikele meeldejäämist.

Kõik õige, aga kõikidel neil põhjustel on omakorda põhjus. Nimelt sai Kaljulaid Põhja-Tallinna etteotsa pärast seda, kui linnaosa eelmine vanem, keskerakondlasest Karin Tammemäe vabastati sisetülide tõttu päevapealt ametist. Veel poolteist aastat tagasi kääris Põhja-Tallinna juhtimine igatpidi. Kaljulaid suutis oma meeskonnaga vältida mantlipärandaja vigu ja meeldib linnaosale.

Tubli. Küll aga oli üllatav kuulda, et Kaljulaidi arvates suudeti neil valimistel hoida eemale erakondadevahelistest konfliktidest ja keskenduti rohkem linnaelu puudutavatele küsimustele. Kas Kaljulaid oli oma kampaaniasse nii pühendunud, et ei märganudki, mida tegi neil valimistel näiteks Reformierakond, kes pani kogu oma energia selle alla, et saaks kedagi välja vilistada? Kui ei märganud, siis on väga tervitav kuulda, et kellelgi nii agressiivne vastandusstrateegia tähelepanuta jäi.

Loodetavasti on selliseid mitte-märkajaid järgmistel valimistel rohkem ning vastandujad ja vihaõhutajad saavad vähem hääli kui Reformierakond seekord.