Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    On aeg riigiettevõtted börsile viia

    Kaarel OtsFoto: Andres Haabu

    Riik ei pea tegelema ettevõtlusega ning suurte riigiettevõtete börsile viimine on jätkusuutliku arengu tagamiseks ainuõige tegu, kirjutab Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

    Inimese aju on ehitatud selliselt, et me eelistame tegeleda asjadega, mis tunduvad lihtsamad ja mugavamad, kalduvusega käituda harjumusest ja inertsist. Kuidas muidu seletada seda meeletut pingutust millegi uuega alustamiseks või mingist harjumusest loobumiseks. Seda pidas silmas ka juhtimisnõustaja Marshall Goldsmith paljutsiteeritud pealkirjaga raamatus „Mis tõi meid siia, ei vii meid edasi“, kus kirjeldas oma peamise eesmärgina aidata klientidel käitumist positiivselt ja pikaajaliselt muuta.
    Mulle tundub, et seisame riigina samalaadse väljakutse ees, mille suureks küsimuseks on, kuidas tagada kauakestev positiivne areng. Meie eesmärk võiks ju olla pidev heaolu kasv võimalikult stabiilses keskkonnas. Samas on olukord pigem keeruline, kuivõrd kolme aasta pärast vähenevad juba harjumuseks saanud Euroopa Liidu toetused pooleteise miljardi võrra ning riigieelarvest pea 80% moodustavad erinevad sundkulud. Lisades siia valemisse väikese ja vananeva rahvastiku, peab tõdema, et riigi pidamine muutub üha kallimaks ja toimetulek keerulisemaks.
    Tulumaksureformile ja teistele lubadustele katteallikate otsimine käib hoogsalt. Ideid on, kuid väljakutsete ja võimaluste vahel on suured käärid. Olen nõus, et riik peab abivajajaid toetama, kuid kulutuste planeerimisel peab eriline fookus olema kasvuvõimaluste otsimisel. Pole mingit põhjust eeldada, et suudame olemasoleva ümberjagamisega jõukust juurde luua. Vahel tundub siiski, et riigi keerulisi otsuseid, erastamist ja pikalt ettevaatavaid reforme tahetakse pigem vältida, sest nii on lihtsalt mugavam.
    Kohalikud börsid on aastasadu olnud ühiskonna arengu osa, võimaldanud ettevõtetel kasvuks kapitali kaasata ning inimestel jõukust kasvatada. Seda kasvu ja ambitsiooni põhimõtet saaks ära kasutada ka Eesti riigi arenguks. Börsile minnakse peamiselt raha kaasama, ettevõtte tuntust, nähtavust ja usaldusväärsust suurendama. Maksimaalselt läbipaistev ja usaldusväärne peab olema ka riigi osalusega ettevõtete juhtimine, kuna puudutab otseselt kõiki kodanikke.
    Kiirust juurde!
    Valitsuse suund on õige – otsus Tallinna Sadam ja Enefit Green börsile viia, nimetamiskomitee loomine, kapitaliturgude arendamise kava, pandikirjade plaan. Liikuda on siiski võimalik kiiremini ja planeerida pikemalt. Enamikul Euroopa riikidel on strateegia, kuidas kapitalituru kaudu konkurentsieeliseid luua ja majanduskasvu stabiilselt toetada. Miks ei peakski – arenenud kapitalituruga riigid pole mitte ainult edukamad, vaid peavad ka kriisidele paremini vastu. Oluline on tabada ka soodsat hetke – näiteks riigivõlakirjadega tundub, et oleme juba negatiivsete intresside rongist maha jäänud. Mida sellest võita on, ei teagi.
    Börsil noteeritud suured riigiettevõtted – Eesti Energia, Eesti Post, Elering, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Elron, RMK, RKAS, Nordica, Tallinna Lennujaam – on välisinvestorite tähelepanu äratamiseks hea ja realistlik väljund. Osaluste müügist saadud rahaga saab riik ellu viia investeeringuid (näiteks tervishoid, teed, haridus), samal ajal väheneb ettevõtete poliitiline mõjutamine. Eesti inimesed saavad panustada oma riigi arengusse, saada selle edust osa, teenida dividenditulu ja kasvatada oma vara. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et parema pensionipõlve kindlustamiseks on vaja üha enam ise panustada. Riigil on siin väga hea võimalus ulatada oma tulevastele eakatele abikäsi ja lüüa mitu kärbest ühe hoobiga.
    Miks müüa kasumlikku riigiettevõtet, kostub vahel. Küsija eeldab ilmselt, et ettevõte kasvab pidevalt, mis omakorda võimaldab riigieelarvesse dividende maksta. Kuid kas oleme veendunud, et riigi omanduses õnnestub see kõige paremini? Uuringud kinnitavad vastupidist – riik omanikuna on vähem motiveeritud tegelema innovatsiooni ja efektiivsusega, korruptsioonioht on suurem. Avalik ettevõte loob aga eeldused tulemuslikkuse paranemiseks, millega kasvab ettevõtte väärtus. Kas me teame, mis ülalnimetatud riigiettevõtete turuväärtus on? Ei. Börsil see väärtus tekib ja selle liikumist on kõigil võimalik reaalajas jälgida. Sellepärast peaksid ka nn strateegiliselt olulised ettevõtted vähemalt osaliselt börsil noteeritud olema.
    Lõpetame Pontu loopimise
    Pensionifondide ja välisinvestorite suurenenud huvi meie riigi vastu pakub paremaid võimalusi kapitali kaasata eraettevõtetele, mis omakorda loob soodsa pinnase majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks. Hiljuti tõi Eften Capital börsile investorite seas atraktiivseks kaubaks osutunud fondi aktsiad. Samuti on sel aastal NasdaqTallinna börsi kaudu kohalikelt investoritelt raha kaasanud või kaasamas Baltic Horizon Fund, United Partners, Pro Kapital, Mainor Ülemiste, Arco Vara. Ka mitmed väiksemad kasvuettevõtted on börsi võimalused avastanud ja teevad ettevalmistusi uuel aastal avalikuks ettevõtteks saamiseks.
    Riik ei pea tegelema ettevõtlusega, vaid tagama hea keskkonna eraettevõtlusele. Viimane peaks pakkuma kõiki teenuseid, mida ilma riigipoolse vahendamise ja reguleerimiseta on võimalik. Selle asemel et ebamugavana tunduvat teemat üksteisele visata, nagu Saalomon Vesipruul ja Jaan Tatikas Pontut üle aia, võiks kokku leppida, et kapitalituru arendamine ja riigiettevõtete (osaline) börsile viimine on riiklikult oluline ülesanne sõltumata sellest, kes on parasjagu võimul, ning paika panna konkreetne tegevuskava. Sellest on palju võita – võimalus investeeringuid teha, reserve suurendada ja stabiilselt paremat tulevikku kujundada.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Vaikus tööturul: novembris lisandus aasta väikseim arv pakkumisi Eurora pankrot läheb maksumaksjale rekordkalliks
Oktoobris jätkus tööstustoodangu langus Ettevõtete tulevikuvaade on 2009. aasta tasemel
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Kersti Kaljulaid annab kaks soovitust majanduslanguse peatamiseks
Keerulises majanduskeskkonnas peavad Eesti poliitikud tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid kohtleksid oma ettevõtjaid võrdselt, rääkis president Kersti Kaljulaid.
Keerulises majanduskeskkonnas peavad Eesti poliitikud tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid kohtleksid oma ettevõtjaid võrdselt, rääkis president Kersti Kaljulaid.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Analüüs: ärilinnakus peab elu käima 24/7 Järgmises kasvutsüklis saadab edu multifunktsionaalseid arendusi
Hea energiaga ja ligitõmbav ärilinnak peab pakkuma oma üürnikele mõnusat keskkonda ja erinevaid teenuseid, mille sünnile aitab kaasa elu- ja ärikinnisvara sümbioos, kirjutab RE Kinnisvara vanemkonsultant Henno Viires.
Hea energiaga ja ligitõmbav ärilinnak peab pakkuma oma üürnikele mõnusat keskkonda ja erinevaid teenuseid, mille sünnile aitab kaasa elu- ja ärikinnisvara sümbioos, kirjutab RE Kinnisvara vanemkonsultant Henno Viires.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Pilt selgeks: staarinvestorid avaldavad, kas märgivad Infortari aktsiaid
Äripäev on nädala jooksul küsinud mitmete tuntud investorite käest, kas nad märgivad Infortari aktsiaid.
Äripäev on nädala jooksul küsinud mitmete tuntud investorite käest, kas nad märgivad Infortari aktsiaid.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Edukas tiimijuht räägib inimestega ja kaasab neid pidevalt
Fujitsu Persona tooteomanik ja meeskonnajuht Sirli Vaher ning NICO Eesti ärijuht Siim Palumets jagavad oma kogemust Fujitsust kui tööandjast. Kuidas hoida erinevaid tiimiliikmeid ühtsena ning kuidas eristub värbamine IKT sektorisse teistest valdkondadest?
Fujitsu Persona tooteomanik ja meeskonnajuht Sirli Vaher ning NICO Eesti ärijuht Siim Palumets jagavad oma kogemust Fujitsust kui tööandjast. Kuidas hoida erinevaid tiimiliikmeid ühtsena ning kuidas eristub värbamine IKT sektorisse teistest valdkondadest?
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: president Kaljulaid, Cleveron ja ärivõimalused Vietnamis
Nädala esimese hommikuprogrammis räägime lähisuhtevägivallast, turundusest ja ärivõimalustest Aasias.
Nädala esimese hommikuprogrammis räägime lähisuhtevägivallast, turundusest ja ärivõimalustest Aasias.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Cleveroni turundusjuht paljastab, kuidas jalg suurklientide ukse vahele saada
Globaalsete suurklientide püüdimiseks tuleb teha head turundust ja müügitööd, kuid kõige paremini töötab rahulolev klient, rääkis Cleveroni turundusjuht Kertu Kuusik.
Globaalsete suurklientide püüdimiseks tuleb teha head turundust ja müügitööd, kuid kõige paremini töötab rahulolev klient, rääkis Cleveroni turundusjuht Kertu Kuusik.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Uue tehase käivitanud tippjuht: ametnikud teevad eluvõõraid otsuseid
Türil kaerajoogitehast Yook Production käivitav Katre Kõvask rääkis saates „Kuum tool“, et kohati teevad ametnikud täiesti eluvõõraid otsuseid.
Türil kaerajoogitehast Yook Production käivitav Katre Kõvask rääkis saates „Kuum tool“, et kohati teevad ametnikud täiesti eluvõõraid otsuseid.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.