Jätke hasartmängumaksu nõukogu rahule!

Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse järgmise aasta algusest hasartmängumaksu nõukogu, aga seda, kuidas rahade jagamine edaspidi käima hakkab, pole seaduses täpsustatud. Järgmise aasta novembris on suurprojektide esitamise tähtaeg, mil sajad taotlejad esitavad oma aastaprojektid ehk sisuliselt 2019. aasta eelarve nõukogule, mida jaanuarist enam ei ole. Millise kindluse see küll meie MTÜdele annab?

Hasartmängumaksu nõukogu soovitakse kaotada põhjusel, et muuta riigieelarve raha jagamist niiöelda läbipaistvamaks ja eesmärgipärasemaks. Kultuurivaldkonnas hakkavat raha jaotama Rahvakultuuri Keskus, spordivaldkonnas pidavat see toimuma koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Samuti pidavat raha jagama sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Kes nendes MTÜdes ja ministeeriumites hakkab aga täpsemalt rahade jagamise üle otsustama? Seda me seadusest ega seletuskirjast välja lugeda ei saa.

Nõukogu on siiani olnud üks efektiivsemaid ja läbipaistvamaid fonde, kuna projektid läbivad mitu sõela: nii ministeeriumi kui ka riigikogu poolt. Esimeses voorus vaatavad projektid läbi valdkonnaministeeriumid, seejärel saadetakse nõuetele vastavad projektid riigikogusse hasartmängumaksu nõukogule, kus kõigi parlamendierakondade esindajatest ja valdkonnaministeeriumide kantsleritest koosnev nõukogu projektid uuesti läbi vaatab ja oma otsuse teeb. Kes hakkab uue korra järgi otsuseid tegema ja kuidas saab see olla läbipaistvam ning eesmärgipärasem kui spetsialistide sõela ja kogu poliitilise spektri läbinud otsustusprotsess, jääb praegu selgusetuks.

Olen saanud palju negatiivset tagasisidet nõukogu kaotamise plaanile. Ollakse mures, milline saab olema tulevik ning mida see väljapakutav alternatiiv endast ikkagi kujutab. Olen igati nõus, et riigi asjaajamine peab olema efektiivne ja läbipaistev, aga ei aktsepteeri riigikogule esitatud eelnõud, mis lammutab toimiva süsteemi, pakkumata välja uut toimivat alternatiivi.

Liiga palju küsimusi on vastuseta ning puudulik eelnõu tekitab sadades taotlejates vaid täiendavat segadust ja ebakindlust. Poolikut lahendust kiirustades vastu võttes on tulemus ette teada, ometigi pole meil kuskile kiiret. Soovitan hoo maha võtta, valmistada ette korralik alternatiivplaan ning tulla sellega riigikogu ette pärast järgmise aasta märtsikuud.