• OMX Baltic−0,29%317,22
  • OMX Riga0,88%963,02
  • OMX Tallinn−0,26%2 200,01
  • OMX Vilnius0,23%1 504,29
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,17%10 757,37
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,61
  • OMX Baltic−0,29%317,22
  • OMX Riga0,88%963,02
  • OMX Tallinn−0,26%2 200,01
  • OMX Vilnius0,23%1 504,29
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,17%10 757,37
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,61
Kavatsen Coop Panga aktsiate märkimisel osaleda, kuigi seda otsust pole kerge langetada, sest nii aktsiate ostmise poolt kui ka vastu on tugevaid argumente, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Aivar Hundimägi.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 18.11.19, 16:47
Puust ja punaseks: kus ja kuidas märkida Coop Panga aktsiat?
Seoses Coop Panga aktsia märkimisega reastas Äripäev tehingu-, aga ka hilisemad haldustasud, et jõuda selgusele, millises pangas on investeerimisotsuse langetamine kõige soodsam.
Börsiuudised
  • 15.11.19, 12:05
Coop Panga aktsia kui lühiajaline teenimisvõimalus
Investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi sõnas, et ta ei pea praeguselt hinnatasemelt Coop Panga aktsiat pikaajalise investeeringuna atraktiivseks, kuid lühiajaliselt kaalub ta kasu lõigata ka ise.
Börsiuudised
  • 13.11.19, 15:30
Investor jätab Coopi aktsia märkimise vahele
Investor ja õppejõud Paavo Siimann ütles, et tema Coop Panga aktsiat märkida ei plaani. "Aktsiaturg on tipus ja huvitun dividendiaktsiatest," põhjendas Siimann, kes tegi aktsiale välkanalüüsi.
Börsiuudised
  • 13.11.19, 12:32
Liisi Kirch: kui Coopi ostan, siis vähe
Investor Liisi Kirchil on Coop Panga börsiletuleku üle hea meel, kuid ta näeb investeeringu juures ka riske.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele