Artikkel
  • Kuula

    Martin Palmiste: kliimadividendid oleks valuvaigisti rohepöörde mõju leevendamiseks

    Martin Palmiste.Foto: Erakogu

    Anname heitmekaubanduse tulud otse inimestele tagasi, kirjutab Heidelbergi ülikooli majandustudeng Martin Palmiste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Öeldakse, et aeg parandab haavad. Kuid siin on kindlalt vähemalt üks erand: kliimasoojenemine. Mida kauem me ootame, seda suuremaks me haava kisume. Kuidas iganes me selle haava lõpuks kinni ka seome, saab see olema valus. Minu ettepanek on luua valuvaigisti, mis teeb kogu operatsiooni meeldivamaks.
    Terav nõel operatsiooniks on meil juba olemas, selleks on heitkogustega kauplemise süsteem (HKS, ingl k ETS; tuntud ka kui heitmekaubandus, süsinikuturg). Nii kujuneb välja CO2 hind ning heitmevähesed tooted muutuvad võrreldes teiste toodetega soodsamaks. Mida kõrgem CO2 hind, seda kiiremini ja lihtsamini tasub end ära rohelistele tehnoloogiatele üleminek. Üleminek võtab aga aega ja see tähendab, et ka tarbija rahakott ei jää puutumata. Seda näeb hästi näiteks elektritootmises.
    Põlevkivist energia tootmise puhul kulub umbes pool elektri hinnast CO2 tasule. Senikaua kuni ei ole turul piisavalt taastuvenergiat, maksab tarbija juba ainuüksi seetõttu kõrgemat elektri hinda. Kui alates 2027. aastast lisandub süsiniku hind ka maanteetranspordile ja elamute kütmisele, jõuab sarnane mõju veel tugevamini tarbijani. Seega süsinikuturuga üksi saame me teoreetiliselt küll haava kinni seotud, aga mis hinna eest? Kui operatsioon on sedavõrd valus patsiendile (loe: tarbijale), tahab ta ühel hetkel selle katkestada ja haav jääb mädanema. Seda me tahame vältida.
    Maksame kliimadividende
    HKSist riigile laekuv tulu võimaldab luua valuvaigisti. Hetkel kasutatakse seda raha keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks, mis samuti toetavad üleminekut, tehes näiteks elektriautode soetamise taskukohasemaks. Kuid minu ettepanek on kaasata kõik inimesed rohepöördesse ja teha see neile majanduslikult kasulikuks.
    Selleks jagame heitmekaubanduse tulud inimestele võrdselt tagasi. Kujutage ette, et need tulud maanduvad justkui ühte patta. Need, kes tarbivad rohkem, panustavad sinna patta CO2 hinna kaudu rohkem. Need, kes on oma tarbimises säästlikumad, panustavad vähem.
    Kui nüüd see raha võrdselt ümber jagada, saavad kõik miskit tagasi, kuid need, kes on säästlikumad, võidavad rohkem – me nii-öelda premeerime keskkonnasõbralikku eluviisi, aga samas ei jää keegi toetusest ilma. Sellist mehhanismi tuntakse teiste nimetuste seas ka „kliimadividendina“ ja see on juba sarnaselt toimiv näiteks Šveitsis, kus see raha arvestatakse maha ravikindlustuse maksetest.
    Võib väita, et kliimadividende pole igaühel vaja, et tulla toime lisakulutustega, mis tekivad CO2 hinna kaudu. Aga mis saab siis, kui CO2 hind on praeguse (samuti kõrge) ligi 100 euro asemel 150 või lausa 300 eurot? Need on hinnad, mida eksperdid peavad vajalikuks, et saavutada vajalik efekt kliimaneutraalsuse suunas*.
    Kas ka siis saadakse hakkama ja ollakse leplikud? Kollaste vestide protest Prantsusmaal mõni aasta tagasi näitas, kuidas rahva rahulolematus võib panna riigi täbarasse olukorda, kus ambitsioonikad kliimapoliitika otsused tuleb tühistada. Kõrgemate CO2 hindadega peavad kaasas käima meetmed, mis toetavad inimesi üleminekul rohelisele majandusele – kliimadividendide kaudu tajub igaüks, et see muutus on valutum.
    Kliimadividendidel on ka teisi olulisi eeliseid. Tegu on automaatse mehhanismiga: kui CO2 hind tõuseb, suureneb ka „paja“ suurus ning inimesed saavad vahetult rohkem toetust, ilma et riik peaks uut poliitikat välja kujundama. Teiseks saavad rohkem toimetulekutoetust väiksema sissetulekuga leibkonnad, sest tarbitakse tendentsina vähem ja elatakse väiksemates kodudes.
    Kliima peab end ära tasuma!
    Seega, kui jagatakse kõik HKSi tulud võrdselt tagasi, on nende „kasum“ kõige suurem. Lõpetuseks, kuna CO2 hind kõigub pidevalt, tähendab see tulude vaatest, et igal aastal peab uuesti üle vaatama, kui suur on lõplik eelarve ja milliseid projekte saab üleüldse rahastada.
    See tekitab turul palju ebakindlust, sest näiteks ei tea, kas ka järgmisel aastal on teatud toetused samas suurusjärgus või kas nad üldse tulevad uuesti; samuti tekib suhteliselt palju lisatööd, sest igal aastal peab otsustusprotsessi kordama. Kliimadividendide kaudu saame tuua siia rohkem selgust: otsustame ära mitme aasta perspektiivis, kui palju raha läheb igale valitud projektile, ning ülejäänu kasutame kliimadividendideks.
    Roheleppel on kaks poolt: üks on viia see läbi, teine on aga tegeleda selle mõjudega. Nagu yin ja yang täiendavad need kaks aspekti üksteist ning ainult koos saavutavad nad parima tulemuse. Inimeste rahaline toetamine kliimadividendide näol annab vajaliku toetuse rohepöördele ning seeläbi oleme valmis ka ambitsioonikamateks kliimaeesmärkideks, mis meil lähitulevikus tõenäoliselt ees seisavad.
    Kliima peab end ära tasuma* – ainult nii jõuame me süsinikuneutraalse Eestini.
    --------------------------
    *Achim Wambach (2022). Klima muss sich lohnen. Ökonomische Vernunft für ein gutes Gewissen. Herder: Freiburg, Basel, Wien.

    Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Veriffi, Swedbanki ja Technopolis Ülemiste konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    NB! Konkurss on lõppenud! Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus.

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Ain Kivisaar: riik käitub nagu idufirma, kus pidu läheb edasi
Senisel moel jätkates ei saabu riigieelarve tasakaalu viie ega 50 aasta pärast, kirjutab kinnisvarafirma Metro Capital tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Senisel moel jätkates ei saabu riigieelarve tasakaalu viie ega 50 aasta pärast, kirjutab kinnisvarafirma Metro Capital tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kinnisvarahinnad pöördusid Euroopas jälle tõusule
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.

Eesti ettevõtete tervis

6,6
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Legendaarne Charlie Munger jagab investoritele hindamatuid soovitusi
99aastane edukas investor Charlie Munger on elanud üle suure depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisi, osalenud II maailmasõjas, töötanud legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti vanaisa heaks ning on rahvusvahelise konglomeraadi Berkshire Hathaway aseesimees ja Buffetti lapsepõlvesõber.
99aastane edukas investor Charlie Munger on elanud üle suure depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisi, osalenud II maailmasõjas, töötanud legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti vanaisa heaks ning on rahvusvahelise konglomeraadi Berkshire Hathaway aseesimees ja Buffetti lapsepõlvesõber.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Maade hindamine toob juurde kümneid tuhandeid maamaksu maksjaid
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Raadiohommikus: kas ehituses kisub järsult kraavi?
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.