keskkond

Millist koormust keskkonnale avaldab ühe saunalina tootmine ja kuidas seda vähendada, analüüsib tekstiiliettevõtte Lindström tegevjuht Kadrian Jaagund.

Mitte ükski riigifirma ega riigi ametiasutus ei maini oma 2017. majandusaasta aruandes sõnagi globaalsetest kestliku arengu eesmärkidest – ainsana märgib seda Tallinna Vesi, selgub konsultatsioonifirma Sustinere uuringust.

Reovee merre juhtimise eest trahvi saanud Paldiski kalajahutehas on praeguseks töö peatanud.

Kui maailma üks tuntumaid ja kindlasti hulljulgemaid ettevõtjaid, mitme lennuliini eestvedaja ja Virgin Groupi asutaja Richard Branson 13 aastat tagasi teatas, et investeerib kõik Virgin Groupi transpordiäridest saadud tulud keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, oli nii mõnigi inimene pehmelt öeldes üllatunud, kirjutab Tehnopol Startup Inkubaatori rohetehnoloogia projektijuht Heleri Holm.

Soomes tuleb leida uue valitsuse moodustamiseks kompromiss suhtumises keskkonna- ja maksuküsimustesse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Neljapäevases hommikuprogrammis olid stuudios Circle K juht Kai Realo ning Luminori privaatpanganduse ja varahalduse Baltikumi üksuse juht Gunnar Toomemets, kes hindasid Eesti juhtide tööd.

Euroopa Liidu kliima- ja transpordipoliitika toob lähiaastatel kaasa olulisi muutusi transpordisektoris ja autotööstuses, mis loovad ettevõtjatele uusi ärivõimalusi, rääkis Äripäeva raadio saates "Energiatund" Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl.

Kui aastal 2002 oli Eesti keskkonnamaksude kogumise protsendiga Euroopa Liidu riikidest viimaste hulgas, täpsemalt tagantpoolt kuues, siis 2017. aastal oli ta kuuendal kohal.

Kui Norras hakkasid esimesed parvlaevad elektri jõul sõitma 2014. aastal, siis nüüd on jõudnud aeg Eesti saarte kätte, rääkis TS Laevade laevandusvaldkonna juht ja peakapten Guldar Kivro Äripäeva hommikuprogrammis.

14 aasta eest seati Eestis koos ökomaksureformi sätestamisega eesmärgiks pöörata mitu negatiivset keskkonnatrendi positiivseteks, kuid täna saame tõdeda, et muutused maksupoliitikas pole keskkonnamõjusid oluliselt vähendanud, kirjutavad Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemeksperdid Helen Poltimäe ja Kaja Peterson.

Rohetehnoloogia aina suureneva tähtsustamise puhul ei ole teemaks enam ainult autode energiaallikate keskkonnasõbralikumaks muutumine. Järgmisel kevadel on Eestis kavas katsetada ka osalt akudel töötavat reisiparvlaeva, mis viiks inimesed ja autod mandrilt Saaremaale ja tootks tagasi. Kuidas selline praam töötab, räägib TS Laevade laevandusvaldkonna juht ja peakapten Guldar Kivro.

Keskkonnasäästlikke materjale tootev Stora Enso saavutas tänu heale hinnakujundusele ja aktiivse tootearendusele suurima käibe alates 2012. aastast, kasvades neljandas kvartalis ligi 6%.

Rohepesu on halva alatooniga termin, kuid Eestis võib sellega tegelevaid ettevõtjaid pidada pigem edumeelseteks, sest nad on vähemalt hakanud mõtlema vastutustundliku suhtumise tähtsuse peale, kirjutab Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats.

Vastutustundlikkus keskkonna ning loodushoiu ees peaks eestlastel olema olulisemal kohal, kui see täna on: näitena saab tuua kasvõi kilekotid, mis vaatamata kõrgemale hinnale on siiski eestlaste esimene ostukotieelistus, leiab Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats.

Teisipäevast reedeni kestvalt Davosi majandusfoorumilt jäävad kõrvale mitmed maailma liidrid – Donald Trump, Theresa May ja Emmanuel Macron.

Eesti keskkonnaministeerium plaanib koos Läti keskkonnaministeeriumiga esitada koostööprojekti taotluse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile, et hakata uurima kahe riigi ühise pandisüsteemi loomise võimalusi. Ühine pandisüsteem on saanud varem ekspertidelt kriitikat.

2019. aastal saavad eelnevate aastatega võrreldes oluliselt rohkem tähelepanu keskkond ja kliimamuutused, kirjutab ASi Ragn-Sells juht Rain Vääna.

Seekordses "Globaalse pilgu" saates on fookuses jätkusuutlik keskkonnamajandus ja -teadlikkus ning liigse prügi tekkimise ohjeldamine.

Aasta 2019 tuleb parem kui tänavune ja selleks annavad lootust mitu positiivset trendi, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen.

Võitluses kliimamuutusega on ühed meie võimsamatest relvadest Euroopa ja maailma kapitaliturud, kuid samas on need ka kõige enam tähelepanuta jäetud, arvab Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Levinumatest arvepettustest ja tegevjuhi petuskeemidest rääkis reedeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno.

Keskkonnakomisjon otsustas neljapäeval toimunud istungil muuta keskkonnatasude seadust selliselt, et Ida-Virumaa omavalitsused saaksid rohkem keskkonnatasudest laekuvat raha. Lisaraha annaks keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul lisaraha omavalitsustele stiimuli arendada tööstust ja ettevõtlust.

Kuna investeeringute keskkonnamõju hindamine hägune maa, loob Euroopa Komisjon keskkonnasõbralike investeeringute ja roheväärtpaberite hindamisraamistiku.

Poliitikas ja äris ei ole kohta emotsioonidele ning inimlik solvumine tuleb alla neelata, et teha seda, mis Eestile vajalik.

Kuigi e-poodidest ostlemine peaks andma aja- ja rahavõidu, suruvad nad peale ka täiesti tarbetut kilekottide raiskamist, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.

Pea pooled eestlastest ei toeta süsihappegaasi heitmete koguste vähendamist, kuid keskkonnasõbralike mudelite ostutrend on selgelt tuntav, kirjutab SEB Liisingu tegevjuht Rein Karofeld.

Keskkonnaministri määrus radoonisisalduse kohta tööruumides paneb paljudele Eesti ettevõtjatele ja organisatsioonidele ebaõiglase rahalise kohustuse ja halduskoormuse, kuigi selle eest peaks vastutama hoopis ehitise omanik, teatas EVEA.

Pakendite kohtkogumise eesmärk peaks olema puhas elukeskkond, mitte trahvihirm, kirjutab Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) juhatuse liige Kristiina Dreimann.

Maailma ühed mõjukamad mõtlejad survestavad meid liikuma võrdsema ühiskonna ja looduse väiksema kurnamise suunas, kirjutab Eesti Rooma Klubi liige, õigusteaduse doktor Ando Leps.

Puidusektor on IT kõrval Eesti majanduse üks erksaimaid pärle ning selle areng ei peaks avaliku surve tõttu seiskuma. Vastupidi, see surve võiks olla lisaajend arendada Eesti olulisima loodusvara töötlemise ettevõtteid üha suurema lisandväärtusega ja ökoloogilise tootmise poole, kirjutab Eesti 200 üks algatajatest Indrek Nuume.

Heitmekvootide hind lööb tänavu rekordeid ja on nii mõnegi ettevõtte tootmise omajagu kallimaks teinud, kuid selle arvelt on loodetavasti oodata ka keskkonnaprojektide pikemaajalist rahastamist.

Paradiisi- ja Panama paberitest on selgunud, kuidas maksuparadiiside pakutav saladusloor võimaldab ettevõtetel vältida maksude maksmist ning vastutuse võtmist, kuid lisaks sellele on maksuparadiisidel ka negatiivne keskkonnamõju, kirjutab Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk,

Järjest soodsamaks muutuvad elektriautod jõuavad prognooside kohaselt massidesse järgmise kümnendi keskel, kuid kui Eesti tahab selle sektori kiirest kasvust kasu lõigata, tuleb sinna panustada juba täna, kirjutab Elektritransport OÜ juhatuse liige Raul Potisepp.

Riik peaks toetama mahetootjaid ning muutma mahetoidu kättesaadavamaks, alandades mahetoidu käibemaksu, kirjutab roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Eesti kestlik areng on teema, mida arutatakse isegi koolitundides, kuid selgub, et riiklikku plaani säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ei olegi, kirjutab KEN klastri esindaja Kuido Merits.

Terviseamet kõrvaldas turult kuus toodet, mis olid potentsiaalselt ohtlikud tervisele või ümbritsevale keskkonnale.

Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp tõdes Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et sotsiaalministeeriumi retoorika, justkui parandaks kohustus töötajat tööõnnetuse vastu kindlustada ettevõtja vastutustunnet, on tööandjale solvav.

Uut kriisi ei maksa oodata või selleks eraldi valmistuda, küll aga tasub suurt pilti silme ees hoida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Nii keskkonnamõju kui ka majanduslikku kasu arvestades on üha keerulisem põhjendada põlevkivil põhineva energeetika jätkuvat harrastamist Eestis, kuid need ei pruugi olla ainsad argumendid, mida arvestada, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus.

Eesti vajab pikaajalist visiooni, mille võiks sõna otseses mõttes kivisse raiuda ja Toompeale kõigile vaatamiseks ning meenutamiseks välja panna, kirjutab IT-ettevõtja ja Eesti 200 sõber Jaak Laineste.