Maasikakasvatajate selge sõnum võitis küll avalikkuse tähelepanu, kuid suurt leevendust töö tegemisele lõppkokkuvõttes see kaasa ei toonud, rääkisid Äripäeva ajakirjanikud saates "Äripäev eetris".

Kas vanade kortermajade renoveerimiste senine tempo Eestis on olnud piisav? Milliste tehniliste, majanduslike ning korralduslike küsimustega on korteriühistud pidanud silmitsi seisma ning kuidas on korraldatud kortermajade toetuste süsteem?

Ida-Virumaal tuleb luua uus innovaatiline taristu, mis aitaks majandust ja lahendaks sotsiaalprobleeme, kirjutab Skepast&Puhkim OÜ planeeringute spetsialist ning TalTechi külalislektor Ivan Gavrilov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Kriisi järel ähvardab Eesti arengut kolm lõksu – tööjõu, keskpärase tootlikkuse ja keskmise sissetuleku lõks. Mõistlik tundub kriisist väljudes investeerida lõksudest pääsemiseks kolme pöördesse – digipööre, innovatsioonipööre ja rohepööre, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Mihkel Kangur küsis Äripäeva raadio saates “Globaalne pilk”, kas valitsuse hiljutine otsus anda Eesti Energiale raha õlitehase rajamiseks pole hoopiski katse riigifirmat päästa.

Pakendi mõju keskkonnale ei tohi olla suurem sellesse pakitud toote mõjust

Energiapoliitika suunamuutus taastuvenergiale – õilsa eesmärgi nimel seljatatakse vaba turg ja konkurents, kirjutab tuuleparkide arendaja Raisner ASi nõukogu liige ja Adepte Energy OÜ juhatuse liige Gregor Raudvere.

Jaanuari lõpus toimus teine üle-eestiline digikoristuspäev, millest võttis tänavu osa kaks korda enam ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone kui eelmisel aastal.

Euroopa Liidu plaanid keskkonnasõbralikuma tööstuse kaitseks süsinikumaks kehtestada on USA silmis lihtsalt kaitsetollid, millele lubatakse kiirelt samaga vastata.

Meretranspordist tekkivate jäätmete saatuse kohta liigub palju müüte. Kuhu need tohutult suured jäätmemassid liiguvad, räägib "Sisuturundussaates" Tallinna Sadama tütarettevõtte Green Marine juhatuse liige Carl-Jüri Piht.

Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku mehhanism aitab kaasata kõiki ning tagada jõukuse, heaolu ja keskkonnasäästlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele, kirjutavad Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ja ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles riigikogus arupärimisele vastates, et saastetasudega petvatelt ettevõtjatelt jääb saamata miljoneid eurosid ja vajaduse korral toetab ministeerium allasutusi rahaliselt jäätmemahhinatsioonide päevavalgele toomisel.