Andre Nõmm: õilis rahvapangandus või lihtsalt massiline vargus

Detsentraliseeritud rahandus (DeFi) esitab väljakutseid traditsioonilisele finantssüsteemile. Plokiahelal ja nutilepingutel põhineva rahanduse eesmärk on muu hulgas välja süüa sellised traditsioonilised finantsvahendajad nagu pangad, investeerimisfirmad, aga ka kauplemisplatvormid, nagu näiteks börs ise. Netflix pealkirjastab dokumentaalfilmi GameStopi juhtumist teravalt kui „Eat the rich.“

Iseenesest pole ju selles kõiges midagi uut. Ühiskonnas on alati olnud neid, kes otsivad demokraatiast veel suuremat demokraatiat, järg on nüüdseks jõudnud ka finantssektori juurde.

Kui kogenud pankrotihaldurid krüptokrahhi põhjustanud ettevõttesse FTX sisse astusid, siis mitte midagi sellist ei olnud nende silm enne näinud. Sellest miljardiorganisatsioonist ei suutnud nad eristada asjakohaseid üksusi ega kontrollisüsteeme, mis on traditsioonilisele finantsasutusele ja sellega seotud riskide juhtimiseks elementaarsed.

Nad võtsid selle kokku üsna halastamatult nagu „väike seltskond kogenematuid, vajalike oskusteta inimesi“. Õnnestumise või läbikukkumise keskmes on alati olnud inimene.

Krüptoteenuste puhul on palju argumenteeritud rahapesu võtmes, kuid veel suuremaks probleemiks on kujunemas see, et kümned tuhanded inimesed lihtsalt varastatakse üksteise järel paljaks.