• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaadake, kes räägib

    Riigikogulane Igor Gräzin on Eesti Päevalehes maha saanud surematu etteastega, mida annab pikalt mäletada. „Rahvusringhääling ei kasuta väljendit nagu „taolised sigadused“. Peaks ütlema probleemid, seaduserikkumised või midagi muud.“

    Konkreetsele saatele viitamata paneb reformierakondlane pahaks tooni, milles käsitleti tema kodupartei ümber lahvatanud rahastamisskandaali. Etteastes puudub igasugune loogika ja see on vähemalt sama naljakas nagu Gräzini parteikaaslaste selgitused kriminaaluurimise lõpetamise määruses. Mäletate küll, need rahaleidmised ämma kapist ning kogu pere eelarve ja maaosturaha kinkimine parteile. Ühesõnaga, Gräzini meelest ei tohi ERR kasutada sõna „sigadused“ ja professor Rein Raud ei tohi kasutada sõna „värdjad“, kuigi Raud ERRis ei tööta. Aga kui kõnelevad Gräzini-sugused emotsioonikorüfeed, on ilmselt asjatu püüda mingeid mõistuspäraseid seoseid.
    Siinkohal on muidugi tore meelde tuletada, mismoodi keskerakondlane Aivar Riisalu ja Gräzin viimati „Omakohtu“ saate tegijate peale lärmasid. Tekstiliselt kandvam osa jäi küll Riisalu kanda, aga ei saa eitada, et Gräzini väljendusrikkastel žestidel ja miimikal on suurem meelelahutuslik väärtus kui tervel „Omakohtu“ hooajal kokku.
    Klounile ja narrile omaste kvaliteetidega parteilaste püünelpidamine on ilmselt erakondade teadlik otsus, sest see süvendab erakonnasisese demokraatia toimimise muljet ja eri seisukohtade paljususe sallimist. Siiski on ERRi nõukokku kuuluva isiku suust kummaline kuulda, et ERR on riiklik asutus nagu majandusministeerium ja maksuamet. Vaevalt Gräzin seda selgematel hetkedel isegi tõsiselt mõtleb, aga kui nüüd ERRi nõukogu tema klounaadi põhjal istungil ERRi tooni üle tõsiselt arutlema peab hakkama, mis on lubatud ja mis mitte, siis väljub asi päevapoliitilise meelelahutuse raamest ja kvalifitseerub lihtsalt ajaraiskamiseks.
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.