Vaene valija, kes mäletab!

Endiste tippkeskerakondlaste liitumine Reformierakonnaga tekitab küsimuse, kas selline asi nagu maailmavaade on üldse olemas – või kui on, kas sellel sõnal on poliitikas üleüldse mingisugust tähendust.  Viimase küsimuse vastus on ilmselt ei.

Vilja Savisaar-Toomast selgitas pärast Andrus Ansipit põhjavate tsitaatide meenutamist ajakirjanduses, et kuuldused tema poliitiliste vaadete surmast olevat liialdatud. Ta olevat Ansipit kritiseerinud selle pärast, et ta oli opositsioonierakonna liige, aga nüüd, olles Euroopa Parlamendi liige, võivat ta oma arvamusi väljendada vabamalt. See, et ta sai europarlamendi liikmeks keskerakondlase ja takkapihta Edgar Savisaare asemel, ei huvita enam ei Reformierakonda ega Savisaar-Toomastit ennast.

Ain Seppik teatab, et kõik, kes soovivad Eestis vasakpööret ära hoida, peaksid liituma Reformierakonnaga. Vägisi kipub peale küsimus, kas Seppik tegeles vasakpöörde ärahoidmisega ka aegadel, mil ta kuulus Keskerakonda.  Viimati veel õõnestas Keskerakonda seestpoolt, nagu omal ajal need komparteilased, kes püüdsid oma parteisse kuulumist kuidagi õigustada?

Toomas Varekile on sümpaatne Reformierakonna majanduspoliitika. Tea, kas see oli nii ka Keskerakonda kuulumise ajal? Ja kui oli, siis miks ta ometi Keski asemel  omal ajal Reformi ei astunud?

Elukutselised poliitikud teavad paremini kui kõik teised, et Eesti on hääbumas halastamatusse, kõikehõlmavasse partokraatiasse. Võimule pääseb ainult parteisse kuuludes.  Maailmavaade on veel vaid nagu tüütu jäänuk, rudiment, mille eemaldamiseks pole vaja isegi operatsiooni. Nagu sisalik jätab maha oma saba, hülgavad poliitikud kunagi deklareeritud veendumused ja kinnitavad siis, et on alati mõelnud seda, mida räägivad praegu.  Vaene valija, kes mäletab!

Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler