• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kutseharidus sammub tegeliku tööturu poole

    Kutsehariduse maine on viimastel aastatel suuresti tänu investeeringutele hoonetesse ja seadmetesse küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel käia õppetöö sisu osas, kirjutab Narva Kutseõppekeskuse direktor ja Reformierakonna liige Jüri Sasi. 1. septembrist kehtima hakanud uus kutseõppeasutuse seadus seab aga fookusesse kaks olulist ja põhimõttelist muudatust, mis peaksid kogu haridust tööturule lähemale viima.

    Esiteks saab kool koostöös ettevõtjatega kujundada just neile sobiva õppekava, et valmistada ette vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid. Tekib võimalus ka jätkuõppeks, et anda juba kogenud töötajatele lisaoskusi näiteks kõrgemale tasemele tõusmiseks. Teiseks lähevad õppekavad lühemaks ja praktika osakaal kasvab. Kasvab võimalus omandada kutseharidus tööga seotult või selle kõrvalt.
    Aga see kõik saab toimida ainult koos tööandjate huvi ja tahtega. Tööandjate ja kutseliitude abiga tehakse kutsekoolides põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, millel on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend. See on üks oluline samm, millega kutsekool saab oma mainet kujundada.
    Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuring paljastab, et kutseõpingute katkestamine on Eestis tõsine probleem: aastatel 2004–2011 jättis koolitee pooleli iga viies kutseõppur. Noored lahkuvad kutsekoolist peamiselt kas enda isikust, perekonnast, rahalisest seisust või koolist tulenevatel põhjustel. Noored ei näe kutseõppeasutusi endiselt kohana, mis eeldab tõsist õppimist, süvenemist ja pingutamist. See omakorda viib alla kutsehariduse maine.
    „Õpilased ei tunne tänapäevast töömaailma, kuid nad ei tunne ka piisavalt iseennast ja oma andeid-võimeid, et teha edu tagavaid elukutse- ja õppimisvalikuid. Neid tuleb selles rohkem aidata,“ on selgitanud uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg.
    Kutsekooli üks suuremaid võimalusi ja lausa kohustusi on seega anda sotsiaalselt ebaküpsetele põhikoolilõpetajatele senisest paremat karjäärinõustamist ja psühholoogilist tuge. Narva Kutseõppekeskuses oleme selleks esimesi samme juba astunud. Loodan südamest, et ka teised kutsekoolid astuvad meiega samas suunas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Volkswageni autotarkvaraettevõte muudab oma äristrateegiat Eestis
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Madis Toomsalu võimalikust kriisist kinnisvaras: juba tasub karta
„Juba tasub karta,“ ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu kinnisvaraturult terendavaid kriisimärke hinnates. Eelmine kinnisvarakriis tema sõnul küll ei kordu, kuid märke uue krahhini viivast on turul küll.
„Juba tasub karta,“ ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu kinnisvaraturult terendavaid kriisimärke hinnates. Eelmine kinnisvarakriis tema sõnul küll ei kordu, kuid märke uue krahhini viivast on turul küll.