Välismaalaste, tulumaksu- ja maksukorralduse seaduse muudatus paneb edaspidi rikkumiste korral lisaks vahendajafirmadele ka renditööjõudu kasutavad ettevõtted vastutama.

Soov avada kodanike põhiõigusi ja -vabadusi hästi kaitsev põhiseadus on libe tee ning oht Eesti senisele esindusdemokraatia mudelile, sellele populistlikule sammule tuleb vastu seista, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kehtiv riigivaraseadus on mõeldud eelkõige vallas- ja kinnisvaraga ehk nii-öelda porgantide ja betooniga seotud suhete korraldamiseks. Samas ei arvesta see intellektuaalomandiga ja sellega kaasneb rida probleeme ning kasutamata jäänud võimalusi Eesti ettevõtetele.

Seoses justiitsminister Raivo Aegi ametkonna kavandatud kohtute infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõuga palus Eesti Meediaettevõtete Liit eksperdi hinnangut. Äripäev avaldab Core Legali vandeadvokaadi Mari Männiko kommentaari.

Täna jõustuvad välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, mille eesmärk on tõkestada Eestis töötamise reeglite eiramist.

Toll saab sekkuda ja intellektuaalomandi rikkumises kahtlustatavad kaubad kinni pidada, kui esitatakse vastav taotlus – seda saab teha nii, et meede rakendub kogu Euroopa Liidus, kirjutab vandeadvokaat Liina Jents.

Kui ettevõtja avastab enda tootega sarnase kauba mujal müügis, tasub esimesena panna kokku kiri koopia tegijale ja selle müüjale.

See, et tulevikus tehakse väga suur hulk, võib-olla isegi enamik tehinguid videosilla vahendusel, on tõsiasi, kinnitab notar Edgar Grünberg, kellelt Kaanon kinnisvara uuris, milliseid probleeme on sellega esinenud.

Eesti, kes suutis 2000ndate keskel teha endale nime IT-riigina, on oma positsioone kaotamas, ütleb poliitik, ingelinvestor ja IT-ettevõtja Andrei Korobeinik.

Mõistetav on riigi püüdlikkus korralikult võtta üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu rahapesuvastane direktiiv ning läbida edukalt vastav rahvusvaheline hindamine, kuid teisalt ei tohiks nende eesmärkide saavutamise püüdlused olla põhjenduseks, et luua õigusselgusetut ning kohustatud isikute halduskoormust ebamõistlikult suurendavat regulatsiooni, mis paljudel juhtudel isegi mitte ei too kaasa reaalset probleemi leevendavat lahendust, vaid lihtsalt loob illusiooni toimiva regulatsiooni olemasolust, kirjutab NJORD Advokaadibüroo tegevjuht, vandeadvokaat Silja Elunurm.

Ärisaladuste kaitsmisel on oluline piiritleda konkreetselt ära, mis on ettevõttes ärisaladus ja panna ka lepingutesse leppetrahvid, mis on kõige parem kaitse ärisaladuse lekke vastu.

Miks on oluline ehitusvaldkonnas kõik küsimused kirjalikult fikseerida ja kas e-maili või Messengeri teel sõlmitud kokkulepped on juriidiliselt pädevad, räägib värskes "Sisuturundussaates" vandeadvokaat Karin Ploom advokaadibüroost Lindeberg.

Halvim, mida me kaks inimelu nõudnud Lihula tragöödia järel teha saaksime, on söösta saadud šokist pimestatuna seadustega keelde, käske ja piiranguid jagama, kirjutab Äripäev juhtkirjas.