Ettevõtlusõpe pangu silmad särama

Nüüdseks on nii majandus- kui ettevõtlusõpe leidnud koha uues gümnaasiumi õppekavas. See on selge märk ühiskonna hoiakute muutumisest, kus oma mõju on kindlasti kogu Euroopa ühisel murel kaduvate töökohtade ja aeglase majandusarengu pärast. Eesti noorte tööpuudus on kõrge ja paljud lahkuvad siit lootuses leida paremini makstud tööd mujal.

Majandusmigratsiooni vastu on raske leida rohtu niikaua, kui noored näevad ennast vaid töövõtjatena ega arvesta võimalust olla iseendale tööandja. Noored õpivad koolis kirjutama CV-d, taotlema töökohta, aga enamik neist ei mõtle üldse sellele, et ettevõtjaks võib saada peaaegu mis tahes erialal. Kool neid sellele teele ka üldreeglina ei suuna ja vanemad on enamasti suisa vastu, kui noor tahab ettevõtjaks saada.

Eesti noored vajavad koolist saadavat rahatarkust ja ettevõtlusõpet enamgi kui eakaaslased vanades Lääne- ja Põhja-Euroopa turumajandusriikides. Enamikel meie peredel ei ole lastele kodust kaasa anda iseenesest mõistetavat suhtumist ettevõtlusesse kui riiki ja rahvast edasiviivasse jõudu. Turumajanduse loogika puudulikku mõistmist näitavad ilmekalt kas või inimeste kerge manipuleeritavus utoopiliste valimislubadustega ning SMS laenude hukatuslik populaarsus. Kool ei saa muuta kõikide hoiakuid, kuid suure töö saab siiski ära teha.

Ettevõtlusõpe ja rahatarkuse jagamine peaks algama hiljemalt põhikoolist ning lihtsal moel võiks sellega tegeleda juba algkoolis. Kuna ettevõtlusõpe ärgitab loovust ja omaalgatust ning majandusteadmised annavad pildi reaalsetest võimalustest, siis jääks ehk vähemaks ka juba klišeeks muutunud kurtmist, et kool tapab lastes ettevõtlikkuse ja loovuse. Ettevõtlusõppel on veel üks tore omadus – siin võivad saada väga häid hindeid (ja sageli saavadki!) need lapsed, kes teistes tundides tagapingis aega surnuks löövad. Kõigil eesti ettevõtlusõpetajatel on kogemusi, kus nende parimad tulevad just klassi väänikutest.