Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreek: pensionifondide uued võimalused juba ajast maas
Rahandusministeeriumi planeeritavad seadusemuudatused anda pensionifondidele avaramad investeerimisvõimalused on toredad, kuid kohati juba ajast maha jäänud, kirjutab börsitoimetaja Romet Kreek.
Eriti kehtib see plaani kohta, mis lubaks pensionifondil suurendada kontrolli ettevõttes üle 10%. See oleks ehk olnud kohane veel enne 2007, kuid mitte 2013.
Pensionifondid eelistavad üksikaktsiatele raha edasipaigutamist teistesse fondidesse. Kui varem oli tavapärane, et pensionifondid ostsid aktsiariski poolel suuresti ettevõtete aktsiaid, siis vahepeal on toimunud muutus. Osalt 2008 kriisi karmide õppetundidena likviidsuse puudumise teemal ja võimalus delegeerida vastutust edasi turule või teistele fondijuhtidele hakkasid pensionifondid investeerima indeksiaktsiatesse ja börsil kaubeldavatesse ning aktiivselt juhitavatesse fondidesse. See muutis lõpptarbijale pensionifondide sisu oluliselt läbipaistmatumaks. Üksikaktsiate analüüsiga katmine eeldab suurte analüüsimeeskondade palgalhoidmist. Seda saab vältida, kui investeerida edasi fondidesse – mis võib ka olla kuluefektiivsem.
Uusim II samba fondivalitseja Nordea on suisa deklareerinud, et nemad ei investeeri üksikinstrumentidesse, vaid kasutavad nii börsil kaubeldavaid (ETF) kui ka seal mittekaubeldavaid fonde. Milleks neile võimalus omada ettevõttes suuremat kui 10% osalust? Suurim on progressiivsetes fondides üksikaktsiate osakaal LHV-l (26%). Neile ehk isegi võiks teoreetiliselt sellest kasu olla. ERGO fondil oli 16,2% üksikaktsiates, Danske Bankil 9,4%, SEB-l 0,03%. Kannapöörde on teinud Swedbank, mis vahepeal läks fondidesse ja ETFidesse investeerimisele. Siis leiti Swedbankis, et nad suudavad ise luua aktsiatest kerge vaevaga laia indeksi (ilmselt S&P 500), ostes sealt igat komponentaktsiat. Lisaks on fondis ka Balti aktsiaid.
Investeerimisvõimalus väiksematesse ettevõtetesse on tervitatav – see ilmselt kujutabki endast alternatiivturgudel või börsil noteerimata ettevõtetesse investeerimist. Infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse ja koolidesse investeerimine on moodne, iseasi, kuidas neid nii struktureerida, et pensionifondidel oleks lisaks rahastamisele ka mingisugusel moel järelevalve oma investeeringute üle.
Väärismetallidesse investeerimise idee on mõistlik, kahjuks on aga kulla hind pikaajalise võimsa tõusu järel langemas. Kümme aastat tagasi oleks see olnud hea idee. Samas hea, et lõpuks selline võimalus ikkagi tekiks. Parem hilja kui mitte kunagi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.