• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreek: pensionifondide uued võimalused juba ajast maas

    Rahandusministeeriumi planeeritavad seadusemuudatused anda pensionifondidele avaramad investeerimisvõimalused on toredad, kuid kohati juba ajast maha jäänud, kirjutab börsitoimetaja Romet Kreek.

    Eriti kehtib see plaani kohta, mis lubaks pensionifondil suurendada kontrolli ettevõttes üle 10%. See oleks ehk olnud kohane  veel enne 2007, kuid mitte 2013.
    Pensionifondid eelistavad üksik­aktsiatele raha edasipaigutamist teistesse fondidesse. Kui varem oli tavapärane, et pensionifondid ostsid aktsiariski poolel suuresti ettevõtete aktsiaid, siis vahepeal on toimunud muutus. Osalt 2008 kriisi karmide õppetundidena likviidsuse puudumise teemal ja võimalus delegeerida vastutust edasi turule või teistele fondijuhtidele hakkasid pensionifondid investeerima indeksiaktsiatesse ja börsil kaubeldavatesse ning aktiivselt juhitavatesse fondidesse. See muutis lõpptarbijale pensionifondide sisu oluliselt läbipaistmatumaks. Üksikaktsiate analüüsiga katmine eeldab suurte analüüsimeeskondade palgalhoidmist. Seda saab vältida, kui investeerida edasi fondidesse – mis võib ka olla kuluefektiivsem.
    Uusim II samba fondivalitseja Nordea on suisa deklareerinud, et nemad ei investeeri üksikinstrumentidesse, vaid kasutavad nii börsil kaubeldavaid (ETF) kui ka seal mittekaubeldavaid fonde. Milleks neile võimalus omada ettevõttes suuremat kui 10% osalust? Suurim on progressiivsetes fondides üksik­aktsiate osakaal LHV-l (26%). Neile ehk isegi võiks teoreetiliselt sellest kasu olla. ERGO fondil oli 16,2% üksikaktsiates, Danske Bankil 9,4%, SEB-l 0,03%. Kannapöörde on teinud Swedbank, mis vahepeal läks fondidesse ja ETFidesse investeerimisele. Siis leiti Swedbankis, et nad suudavad ise luua aktsiatest kerge vaevaga laia indeksi (ilmselt S&P 500), ostes sealt igat komponentaktsiat. Lisaks on fondis ka Balti aktsiaid.
    Investeerimisvõimalus väiksematesse ettevõtetesse on tervitatav – see ilmselt kujutabki endast alternatiivturgudel või börsil noteerimata ettevõtetesse investeerimist. Infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse ja koolidesse investeerimine on moodne, iseasi, kuidas neid nii struktureerida, et pensionifondidel oleks lisaks rahastamisele ka mingisugusel moel järelevalve oma investeeringute üle.
    Väärismetallidesse investeerimise idee on mõistlik, kahjuks on aga kulla hind pikaajalise võimsa tõusu järel langemas. Kümme aastat tagasi oleks see olnud hea idee. Samas hea, et lõpuks selline võimalus ikkagi tekiks. Parem hilja kui mitte kunagi.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.