- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,9%41 020,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,9%41 020,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreek: pensionifondide uued võimalused juba ajast maas
Rahandusministeeriumi planeeritavad seadusemuudatused anda pensionifondidele avaramad investeerimisvõimalused on toredad, kuid kohati juba ajast maha jäänud, kirjutab börsitoimetaja Romet Kreek.
Eriti kehtib see plaani kohta, mis lubaks pensionifondil suurendada kontrolli ettevõttes üle 10%. See oleks ehk olnud kohane veel enne 2007, kuid mitte 2013.
Pensionifondid eelistavad üksikaktsiatele raha edasipaigutamist teistesse fondidesse. Kui varem oli tavapärane, et pensionifondid ostsid aktsiariski poolel suuresti ettevõtete aktsiaid, siis vahepeal on toimunud muutus. Osalt 2008 kriisi karmide õppetundidena likviidsuse puudumise teemal ja võimalus delegeerida vastutust edasi turule või teistele fondijuhtidele hakkasid pensionifondid investeerima indeksiaktsiatesse ja börsil kaubeldavatesse ning aktiivselt juhitavatesse fondidesse. See muutis lõpptarbijale pensionifondide sisu oluliselt läbipaistmatumaks. Üksikaktsiate analüüsiga katmine eeldab suurte analüüsimeeskondade palgalhoidmist. Seda saab vältida, kui investeerida edasi fondidesse – mis võib ka olla kuluefektiivsem.
Uusim II samba fondivalitseja Nordea on suisa deklareerinud, et nemad ei investeeri üksikinstrumentidesse, vaid kasutavad nii börsil kaubeldavaid (ETF) kui ka seal mittekaubeldavaid fonde. Milleks neile võimalus omada ettevõttes suuremat kui 10% osalust? Suurim on progressiivsetes fondides üksikaktsiate osakaal LHV-l (26%). Neile ehk isegi võiks teoreetiliselt sellest kasu olla. ERGO fondil oli 16,2% üksikaktsiates, Danske Bankil 9,4%, SEB-l 0,03%. Kannapöörde on teinud Swedbank, mis vahepeal läks fondidesse ja ETFidesse investeerimisele. Siis leiti Swedbankis, et nad suudavad ise luua aktsiatest kerge vaevaga laia indeksi (ilmselt S&P 500), ostes sealt igat komponentaktsiat. Lisaks on fondis ka Balti aktsiaid.
Investeerimisvõimalus väiksematesse ettevõtetesse on tervitatav – see ilmselt kujutabki endast alternatiivturgudel või börsil noteerimata ettevõtetesse investeerimist. Infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse ja koolidesse investeerimine on moodne, iseasi, kuidas neid nii struktureerida, et pensionifondidel oleks lisaks rahastamisele ka mingisugusel moel järelevalve oma investeeringute üle.
Väärismetallidesse investeerimise idee on mõistlik, kahjuks on aga kulla hind pikaajalise võimsa tõusu järel langemas. Kümme aastat tagasi oleks see olnud hea idee. Samas hea, et lõpuks selline võimalus ikkagi tekiks. Parem hilja kui mitte kunagi.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele