Majanduskasvu tõotavad investeeringud

Oleme Euroopas alles uue majanduskasvu lättel. Finantsturgude ja varade hindade taastumisest alguse saav majanduskasv peab jätkusuutlikkuse tagamiseks jõudma eratarbimisse ning sealt edasi investeeringutesse. Kapitalimahutused peegeldavad laiemapõhjalist nõudluse kasvu ning reaalsektori võimekust investeerida ja globaalselt konkureerida.

USA majandus on kriisist kiiremini taastunud, sest kasvu veavad just nii eratarbimine kui investeeringud. Seejuures eratarbimine ületab USAs kriisieelset taset ning tööpuudus on langenud 10%-lt 7%-le. Ka investeeringute maht on teinud läbi korrektsiooni, sama kasvutempo puhul jõutakse kahe aastaga kriisieelsele kõrgtasemele. Ettevõtete investeeringute taga on nõudlus, kasumlikkus ja kindlustunne. Lisaks toetavad neid jätkuvalt paranevad laenutingimused, laiapõhjaline laenupakkumine ja konkurentsivõimeline intressitase.

Euroopa majandust iseloomustab lahknev majanduskasv. Nii mõnedki aeglasemalt reageerivad ettevõtted ostetakse üle, sest rahvusvaheline kapital otsib täna investeerimise kohti. Ka Eesti jõulisemate ettevõtete jaoks hakkab aeg ümber saama, et teha ise ambitsioonikaid ülevõtmisi soodsate hinnatasemete juures.

Finantsturu stabiliseerumisest annab märku raha liikumine üha riskantsematesse varadesse. Majanduste taastumist soodustavate teguritena on Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi märkinud stimuleeriva rahapoliitika, kindlustunde aeglase paranemise võlakirjaturgudel, kasvu vähem piirava fiskaalpoliitika ja madala hinnakasvu, mis toetab reaalsissetulekuid. Keskpankade jõuline toetus jääb ülioluliseks ka järgnevatel aastatel. Kõrge võlakoormuse juures on kriisist kiiremaks taastumiseks vaja nii finantsvarade kui sissetulekute kasvu. See on olnud USA majanduse kiire taastumise üheks retseptiks.

Eurokriisi selgroog on küll murtud, samas nii mõnegi riigi puhul seisab ees aastaid kestev vaevaline teekond, et alandada liigset riigi ja erasektori võlakoormust ning ülikõrget tööpuudust, mis pärsib kasvu. See on uus kogemus, mis paneb proovile valijate kannatuse. Nimelt kriisiolukorrast väljudes võtavad riskid mõnevõrra uue varjundi. Üha raskemaks muutub poliitilist kapitali nõudvate struktuurireformide läbiviimine. Valijad ootavad sissetulekute kasvu taastumist ja samas ka kõrgete sotsiaalsete hüvede (pensionide) säilimist. Nõrga majanduskasvu ja vananeva elanikkonna juures on võimalused aga piiratud.

Räsitud valijate toetuse juures ning olukorras, kus turgude otsene surve on taandunud, tekib paratamatult kiusatus ajada lihtsamalt läbi ja eelistada valikuid, mis on valijatele rohkem meele järele. Seega, mida aeglasemalt majanduskasv naaseb, seda paremad on ka võimalused populismi kasvuks. Eksisteerib ühtlasi risk, et keskendutakse vähem Euroopa ühisturu arendamisele ja piirkonna kui terviku konkurentsivõime tõstmisele.

Euroopa suureks väljakutseks jääb niisiis konkurentsivõimesse panustavate investeeringute taastumine.