Tagasi aabitsatõdede juurde

Sissetuleku kasvust on huvitatud nii ettevõtete tippjuhid kui ka kõik töötajad, kuid selle saavutamine on keeruline ja aeganõudev ettevõtmine. Eksportivate tööstusettevõtete toodangu hinna määrab globaalne klient, lähtudes maailma­turu hinnatasemest. Tarbekaupade turg on stabiilne ja ettevõtetel on raske, kui mitte võimatu tõsta toodete hinda aastas üle 3 protsendi.

Rakendamatud ettepanekud. Seetõttu on põnev lugeda arvamusi palga käsitlemisest investeeringuna, riigi palgainvesteeringute toetamise ideed  (ÄP 27.01) või üleskutset tõsta kõigi kaubandustöötajate palkasid kaks korda (ÄP 18.11.2013). Reaalses ettevõtluses pole neist ettepanekutest rakendatav mitte ükski.

Eksportiv ettevõte ei saa kulusid suurendada enne, kui suurenevad tulud. Pole mõeldav, et eksportivas tööstusettevõttes kasvaksid palgad tootlikkusest kiiremini. Meie eksportiva tööstussektori mure on nii Eesti avaliku sektori kui ka siseturul töötavate ettevõtete  (sh monopoolsete ettevõtete) palgaralli ning palga ennakkasv, mis võib hävitada globaalsel turul tegutsevate ettevõtete majandustulemused. Toetusi ei vajata mitte palgainvesteeringuks, vaid koolitus- ja arendustegevuseks.Eestis tegutsevad ettevõtjad, kes oma toodangust lõviosa ekspordivad, on kõik investeerinud järjepidevalt nii töötajate täiendkoolitusse kui ka tehnoloogiasse ja uute toodete arendusse. Üleilmse kompetentsuse ülesehitamine ja brändi tuntuse tekitamine on olnud nii aja- kui ka ressursimahukas. Meil ei ole enam odavale allhankele orienteeritud ettevõtteid, kes arengusse ei investeeri. Euroopa riikide kriis on olnud ettearvamatu ja põhjustanud turgude närvilisust.Kuna tulevik on suuresti prognoosimatu, on see arusaadavatel põhjustel vähendanud ka meie ettevõtjatele olulisi investeeringuid.